Ligipääsetavus puudutab kogu elanikkonda. See tähendab, et kõikidele inimestele, olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist, on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ligipääsetavust võib käsitleda ka kui laiatarbekaupade, keskkondade, hoonete, teenuste ja info disaini, mille tulemus on ilma kohandusteta kasutatav ja ligipääsetav nii paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik.
Ligipääsetavus on eriti oluline liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega inimestele, aga ka eakatele, lastele, väikelaste vanematele ning ajutiste tervislike põhjustega seoses, nagu näiteks rasedus või vigastustest taastumine. Kõik inimesed vajavad oma elukaare jooksul vähemal või suuremal määral ligipääsetavuse lahendusi, mis toetavad iseseisvat hakkamasaamist ja väärikat kohtlemist. Ligipääsetav keskkond, digilahendused ja teenused on kõigele lisaks ka meeldivalt mugavad.
- Füüsilises keskkonnas on ligipääsetavuse elementideks näiteks kaldteed, liftid, iseavanevad uksed, taktiilsed juhtteed, kontrastsed märgistused, selged suunaviidad, punktkirjas sildid, helilised märguanded, käsipuud, helivõimendussüsteemid, käsitugedega toolid, ratastooli ja väikelapsega ligipääsetavad tualettruumid, mida saab ka vastassoost hooldajaga kasutada ning palju muid detaile. Need detailid võivad olla nähtavad, nagu kaldtee või märkamatud, nagu lävepakkudeta, takistusteta liikumistee.
- Digiligipääsetavuse elemendid on näiteks piltide asetekstid, hästi arusaadav kasutajaliides, tekstid, mis on kontrastsed, suured ja loetava kirjastiiliga. Kodulehe teksti suuruse ja kontrastsuse muutmise võimalused. Failid, mis on kujundatud ligipääsetavalt on võimalik lasta arvutil endale ette lugeda, mis on kasulik nii nägemispuudega inimestele, düslektikutele ning väga mugav kõigile teistele, kel vaja pikki tekste lugeda. Ligipääsetavad digilahendused on mugavad kõigile.
- Info ligipääsetavust tagab nii digiligipääsetavus, kuid ka muud infokanalid ning palju muid võtteid info edastamiseks. Viipekeelsed tõlked aitavad infot vahetada viipekeelsete kurtidega. Kirjeldustõlge toob kultuurisündmuste ja filmide ilu pimedatele lähemale. Subtiitrid on vajalikud nii kuulmispuudega inimestele, kui ka videote vaatamiseks mürarikastes või vaiksetes kohtades. Selges keeles või lihtsas keeles tekstid on kõigile arusaadavamad, aitavad Eesti keelt õppida ning mõjuvad klientidele usaldusväärsemalt. Piktogrammid on vajalikud nii vaimupuudega inimestele, lastele kui ka turistidele. Kui asutuse ligipääsetavuse info on asutuse kodulehel, teavad külalised, kuidas kohale tulla.
- Sündmuste korraldamisel mõjutavad ligipääsetavust kõik eelnevad aspektid ja palju muudki. See tähendab erinevate inimeste teekonnad alates reklaami ligipääsetavusest, pileti ostmisest ja elamuse enda ligipääsetavusest kuni tagasiside kogumiseni.
- Korralduslikud otsused mõjutavad samuti ligipääsetavust. Näiteks see, kuidas on korraldatud transport, mõjutab oluliselt erinevate sihtrühmade võimalusi, kas iseseisvalt või üldse haridus omandada, tööl käia, tervist edendada ja majanduses osaleda. Haridussüsteemis on just korralduslikult loodud erivajadustega lastele võimalus kodulähedases koolis haridus omandada. Tugiisikute süsteem mõjutab lisaks puudega inimestele ka omastehooldajate ligipääsu tööturul osalemiseks.
Igal otsusel meie keskkonnas ja elukorralduses võib olla mõju ligipääsetavusele, mistõttu tuleb sellele mõelda igal tasandil ja iga muudatust kavandades.
Alates 2024. aastast koordineerib ligipääsetavuse edendamise valdkonda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Järelevalvet nii digiligipääsetavuse kui hoonetele ligipääsetavuse kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).
Õiguste rikkumise korral
- Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalveamet teeb ligipääsetavuse järelevalvet ehitistele, digiligipääsetavusele, toodetele ja teenustele.
- Õiguskantsleri büroo tegeleb põhiõiguste kaitse, puuetega inimeste õiguste ja laste õigustega.
- Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei tegeleb erapooletu nõustamisega ja annab abi diskrimineerimise korral.
Ligipääsetavuse rakkerühm
Ligipääsetavus on teema, mis vajab terviklikke lahendusi erinevate valdkondade üleselt. See eeldab aga poliitikakujundajate, esindusorganisatsioonide, erasektori esindajate ja teiste osaliste teadlikkust. Olukorrast ülevaate saamiseks ja lahenduste pakkumiseks loodi 2019. aastal Vabariigi Valitsuse poolt Riigikantseleisse ligipääsetavuse rakkerühm. Rakkerühma eesmärk oli välja selgitada eri sihtrühmade ligipääs ühiskonnale.
Rakkerühm avaldas 2019. aasta lõpus lõpparuande, kus antakse ülevaade oma tööst ja analüüsitakse peamisi ligipääsetavuse probleeme. Aruande olulisim osa on elukeskkonna ja ühiskonna ligipääsetavuse suurendamise ettepanekud, mille eesmärk on tagada kõikide inimeste võrdne võimalus osaleda ühiskonnaelus.
Kuigi aruanne valmis 2019. aastal, püüame regulaarselt koos erinevate ministeeriumite ja asutustega vaadata üle, mis seisus on rakkerühma ettepanekute elluviimine. Viimati tegime seda 2024. aastal.
Toimunud sündmused:
21. mail 2026 korraldasime Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ligipääsetavuse inspiratsioonipäeva, mille eesmärk oli tuua kokku eksperdid, eestvedajad ja kogemuslood, et arutada, kuidas luua Eestis võrdsemaid võimalusi meile kõigile. Päeva jooksul astusid üles ülimalt ettevõtlikud ja lahendustele orienteeritud ideedega esinejad, kes jagasid oma kogemusi ning näitasid, kui mitut erinevat eluvaldkonda ligipääsetavus puudutab.
Millal: 21. mail 2026
Kus: Tallinnas, ministeeriumide ühishoones (Suur-Ameerika 1)
Sihtrühm: Ligipääsetavust edendavate inimeste võrgustik, eksperdid, eestvedajad ning ligipääsetavusest huvituvad inimesed erinevatelt erialadelt.
Päeva sisustasid mitmekülgsed ettekanded ligipääsetavuse edendamise headest praktikatest, praktilistest näidetest ja edulugudest. Teemasid jagus võrdsete võimaluste märkamisest ja ligipääsetavast kõrgharidusest kuni füüsilise ruumi, parasportimise, teatri ja meelelahutuse ligipääsetavuseni. Sündmust modereeris Liisi Uder Õiguskantsleri büroost, viipekeeletõlget pakkusid Anne Sepping ja Valeri Peet Pärnumaa Kurtide Ühingust. Sündmuse peakorraldaja oli võrdsuspoliitika osakonna ligipääsetavuse nõunik Krista Erg-Scacchetti, keda aitas korraldamisel praktikant Anette Valk.
- Kontaktisik: Krista Erg-Scacchetti, [email protected], tel 5662 8067
- Vaata sündmuse fotosid siit (link)!
tere
Tutvu materjalidega:
- Päeva ajakava
- Ligipääsetav kõrgharidus – Ronja Ansmann ja Ragne-Liis Mõttus, Eesti Üliõpilaskondade Liit
- Eesti ligipääsetavuse portaal – Jako Stein, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
- Ligipääsetav stand-up, lava peal ja lava taga – Janar Peterson, "Ligipääsetav stand-up" eestvedaja
- Paraspordivahendid ehk ligipääsetav sportimine – Kaia Kollo, Paraolümpiakomitee
- Ratastooli parkuur ja ligipääsetavuse kursus – Hendra Raud ja Erkki Koitla, kursuse loojad ja juhendajad
- Ligipääsetav teater, „Näeme veel, Simon!“ – Getter Meresmaa, Eesti Noorsooteater
28. novembril 2025 korraldasime koos Ligipääsukesega veebiseminari "Hea kommunikatsioon ongi ligipääsetav!", mille eesmärk oli rääkida valitsuskommunikatsiooni ligipääsetavusest, jagada häid praktikaid ja tõsta teadlikkust.
Kuidas tagada, et sinu asutuse sõnumid jõuaks kõigi inimesteni – sõltumata nende erivajadusest, keelest või digioskustest? Veebiseminar „Hea kommunikatsioon ongi ligipääsetav!“ aitab sul muuta oma kommunikatsiooni ligipääsetavaks. Kahetunnine koolitus on mõeldud valitsusasutuste kommunikatsioonispetsialistidele, kes leiavad seminarilt praktilisi teadmisi ja tööriistu ligipääsetava teabe edastamiseks kõigis kanalites – alates veebist ja sotsiaalmeediast kuni audiovisuaalse sisu ja dokumentideni.
Seminaril rääkisime sellest, kuidas:
- muuta tekstiline ja visuaalne sisu (uudised, artiklid, plakatid, e-kirjad) ligipääsetavamaks;
- tagada, et videod, podcastid ja veebisaated oleksid mõistetavad erinevatele inimestele;
- kasutada selget ja lihtsat keelt tekstide sõnastamisel;
- luua ligipääsetavaid dokumente (PDF, PowerPoint, Word);
- lisada asutuse veebilehele ja kampaaniatesse teavet
Veebiseminar toimus Zoomi platvormil, tagatud olid automaatsubtiitrid. Seminari salvestus on järelevaadatav MKM-i Youtube'i kanalil. Salvestusele on lisatud tõlge eesti viipekeelde ning subtiitrid.
Tutvu materjalidega:
- Seminari transkriptsioon
- Seminari slaidid, Ligipääsuke OÜ
Vaata veebiseminari salvestust:
25. novembril 2025 korraldasime koos Ligipääsukesega ligipääsetavuse võrgustikule veebiseminari „Tee tööd ja näe vaeva – siis tuleb ka ligipääsetavus“, mille eesmärk oli jagada Eesti ettevõtete ja organisatsioonide kogemuslugusid, kus ligipääsetavusest on saanud igapäevane osa tööst ja teenusedisainist.
2-tunnisel veebiseminaril kuulsime lugusid:
- milline on häirekeskuse ja 112 hädaabi numbri ligipääsetavus tulevikus
- riigiasutusest, kes aitab tagada info ja kommunikatsiooni ligipääsetavust üle Eesti
- kultuurivaldkonna ettevõttest, kes on viinud oma teenused uuele, kaasavale tasemele
- muuseumist, mil tuli ligipääsetavuse tagamisel projektis laveerida nii muinsuskaitse, vanade museaalide kui ka ligipääsetavuse nõuete vahel
Kogemuslugudele järgneb miniloeng, mis aitab teha vähem juhuslikke ja rohkem teadlikke otsuseid – et ligipääsetavus oleks sisuline, mitte formaalne. Jagame tähelepanekuid, millega ligipääsetavuse spetsialistid oma töös arvestama peavad, nii planeerimisel, testimisel kui järelevalves. Milline on projekti eest vastutaja roll: kus see algab ja kus lõpeb, kes vastutab eri osapoolte töö kokkusobitamise eest, ja miks on oluline, et keegi hoiaks tervikpilti, mitte igaüks oma juppi. Kuidas teha teadlikke valikuid ka siis, kui eelarve seab piirid. Milline vajadus on konkreetse projekti puhul kõige olulisem ning kuidas saavutada parim tulemus võimalike ressursside piires.
Veebiseminar toimus Zoomi platvormil, on varustatud eesti viipekeele tõlke ja automaatsubtiitritega ning salvestus on järelevaadatav MKM-i Youtube'i kanalil. Salvestust saab vaadata koos subtiitrite ja eesti viipekeele tõlkega. Kõik esitlused ja materjalid on ekraanilugejatega loetavad.
Tutvu esinejate ja materjalidega:
- Seminari transkriptsioon:
- Rein Olesk, Siseministeerium
- Külli Suurevälja, Eesti Rahvusringhääling
- Talis Vare, Raudtee- ja Sidemuuseum
- Darja Zubareva, Tallinna Loomaaed
- Mihkel Karu, Eesti Meremuuseum
- Jakob Rosin, Maarja Metsla-Rosin, Ligipääsuke
Vaata veebiseminari salvestust:
15. mail 2025 korraldasime ligipääsetavuse päeva puhul inspiratsioonipäeva, mille eesmärk oli luua ja hoida ligipääsetavust edendavate inimeste vahelisi tutvusi, vahetada kogemusi ja häid praktikaid ning tõsta teadlikkust erinevatel ligipääsetavusega seotud teemadel.
Millal: 15. mail 2025, ligipääsetavuse päeval, kell 11.00-16.00
Kus: Tallinnas, ministeeriumide ühishoones (Suur-Ameerika 1)
Sihtrühm: Ligipääsetavust edendavate inimeste võrgustik ja ligipääsetavusest huvituvad inimesed erinevatelt erialadelt
Päeva sisustasid mitmekülgsed ettekanded ligipääsetavuse edendamise headest praktikatest meilt ja mujalt. Lisaks oli pikk lõunapaus kontaktide loomiseks, hoidmiseks ning mõttevahetuseks.
- Kontaktisik: Krista Erg-Scacchetti, [email protected], tel 5662 8067
- Vaata sündmuse fotosid siit (link)!
Tutvu materjalidega:
- Õigus ligi pääseda - Liisi Uder, Õiguskantsleri Kantselei
- Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusest – Marion Demus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Turismi ligipääsetavusest - Ede Teinbas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Tatjana Koor (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus)
- "Viipekeelne keskkond: vormi ja sisu dünaamika" - Jari Pärgma (Eesti Viipekeele Selts), Sirle Papp (Eesti Kurtide Liit)
- Häid näiteid huvikaitse tööpõllult – Mari Puuram (Eesti Puuetega Inimeste Koda)
- Tänavagiidist – Raul Järg (Tänavagiidi strateegiajuht, Ruumijuhtimise OÜ)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis 3. detsembril 2024 toimunud vebinaril ülevaate olulisematest arengutest ligipääsetavuse vallas ning ligipääsetavuse rakkerühma soovituste täitmise hetkeseisust. Lisaks tutvustati ka häid näiteid valdkondadest: hädaabi teenus ja ehitised.
Tutvu materjalidega:
- Infokorje tulemuste tutvustamine – Krista Erg-Scacchetti (ligipääsetavuse nõunik, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)
- Noppeid valdkondadest: Hädaabi teenus – Kadi Luht-Kallas (nõunik, Siseministeerium)
- Noppeid valdkondadest: Ehitised – Kaido-Allan Lainurm (ehituse ja elukeskkonna osakonna nõunik, Kliimaministeerium)
Tutvu ligipääsetavuse rakkerühma soovituste täitmise raportiga:
Vaata ka vebinari järele:
Siin on ligipääsetavust reguleerivaid õigusakte. Liigutakse selles suunas, et ligipääsetavuse regulatsioon ei oleks eraldiseisev, vaid lõimitud loomuliku osana kõikidesse asjakohastesse valdkondlikesse regulatsioonidesse.
Põhimõtted:
Eesti Vabariigi Põhiseadus (vt ka kommenteeritud väljaanne, nt § 12, 18, 26, 28, 37, 44)
Võrdse kohtlemise seadus (töö, hariduse, teenuste kontekst, võrdse kohtlemise voliniku töö)
ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll (nt artiklid 1-9, 19-30)
Ehitised:
Ehitusseadustik (nt § 7, 8, 11, 19, 96, 130)
Nõuded ehitise ligipääsetavusele (määrus nr 58; ehitusloa taotlus või ehitisteatis on esitatud ehitistel alates 1. august 2026 ning elamutel alates 1. jaanuar 2027)
Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele (määrus nr 28; ehitusload vahemikus 3. juuni 2018 - 31. juuli 2026)
1. juuli 2015 – 2. juuni 2018 lähtuti ehitamise heast tavast Ehitusseadustik (§ 7), mis üldjuhul arvestab varem kokkulepitud põhimõtteid ja praktikaid
Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes (määrus 14; ehitusload vahemikus 1.jaanuar 2002 – 30. juuni 2015)
Enne 1. jaanuarit 2002 ehitiste ligipääsetavust ei reguleeritud
Eluruumile esitatavad nõuded (määrus 85; vt § 1, 3)
Majutusteenuse osutamise nõuded (vt § 1, 9)
Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (määrus 101; avalikult kasutatavad teed; § 1 lg 1, § 2 lg 4)
Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded (määrus 17; vt § 5, 33)
Tooted, teenused ja digiligipääsetavus:
Avaliku teabe seadus (vt § 32)
Meediateenuste seadus (vt nt § 18, 23)
Autoriõiguse seadus (vt § 19, pt 2 prim 1)
Keeleseadus (vt § 2, 3, 5, 8)
Liikuvus:
Ühistranspordiseadus (vt § 30, 32, 34, 36, 45, 46, 70, 72)
Liiklusseadus (vt nt § 14, 22, 32, 35, 50, 68, 166, 167)
Direktiivid:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882, 17. aprill 2019, toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (EAA – European Accessibility Act)
Siin on mõned ligipääsetavusega seotud standardid. Paljuski on ligipääsetavus aspektid lõimitud loomuliku osana erinevatesse valdkondlikesse standarditesse.
Strateegia "Eesti 2035" (vt nt lk 7, 11, 15, 16, 17, 21, 25, 26)
Heaolu arengukava 2023-2030 (vt nt lk 29)
Eesti Keele Arengukava 2021-2035 (vt nt eesmärk 2.12)
Eesti digiühiskond 2035 (vt nt eesmärk 1, 1.4)
Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 (vt nt lk 14, 15)
Kultuuri arengukava 2021-2030 (vt nt lk 9, 12-16)
Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 (vt nt lk 10, 17, 19, 24, 42)
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 (vt nt lk 5)
Turismi pikk vaade 2025-2035 (vt nt lk 3, 4, 7, 16, 17, 22)
Ehituse pikk vaade 2035 (vt nt lk 4, 8, 11, 14, 31-43, „kvaliteetse ruumi põhimõtted“)
Eesti Keele Instituudi Arengukava 2025-2028 (vt nt lk 6, 9, 12, 13)
AccessibleEU sündmuste salvestused (koolitused, konverentsid)
Eesti Ligipääsetavuse Portaal lipseesti.ee (hoonete, tänavate, marsuutide ligipääsetavuse info)
Tallinna ligipääsetavuse infosüsteem (hoonete, tänavate, marsuutide ligipääsetavuse info)
Minuomavalitsus.ee (kohalike omavalitsuste ligipääsetavuse teenustasemete ülevaated)
AccessibleEU andmebaas (Euroopa riikide ligipääsetavuse juhendite, koolituste, heade praktikate jm kataloog)
Euroopa ligipääsetavuse monitooring AccessibleEU lehel
Statistikaameti Tõetamm (ligipääsetavuse koondindeks)
Statistikaameti juhtimislaud „Võrdne kohtlemine“ (valdkondadeüleseid näitajaid võrdse kohtlemise teemal)
Statistikaameti „Tööpoliitika näitajad“ (nt inimeste hoolduskoormus)
Sotsiaalkindlustusameti kogutud statistika (puude määramine, koolekanne, toetused, hüvitised jm.)
Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb järelevalvet nii ehitiste, kui ka digiligipääsetavuse, toodete ja teenuste ligipääsetavuse üle.
Õiguskantsleri büroo (põhiõiguste kaitse, puuetega inimeste õigused, laste õigused)
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei (erapooletu nõustamine ja abi diskrimineerimise korral)
Ligipääsetavust edendavaid avaliku sektori asutusi:
Kohalikud omavalitsused on inimestele kõige lähemal ja olulisemad, et avalikus ruumis ja kodulähedastes asutustes ligipääsetavust edendada, kuid kõiki neid siia kirja ei pane.
Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet tegeleb nii ehitiste, kui ka digiligipääsetavuse, toodete ja teenuste ligipääsetavusga.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei (erapooletu nõustamine ja abi diskrimineerimise korral)
Kliimaministeerium (ehitiste ja liikuvuse ligipääsetavus, nt ühistranspordipeatused)
Kultuuriministeerium (kultuuri ja spordi ligipääsetavuse juhendid)
ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis; digitööriist, mis selgitab kuidas projektides ligipääsetavust edendada)
Riigikantselei, Ligipääsetavuse rakkerühm (töö lõpetanud, kuid poliitikasoovitused ja raportid on ikka asjakohased):
EIS (turismi ligipääsetavuse info ja vebinarid)
Justiits-ja digiministeerium (digiligipääsetavus)
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ühistransport, post, minuomavalitsus.ee)
Häirekeskus (112 ligipääsetavus)
Siseministeerium (112 ligipääsetavus)
Tallinna Ülikoolis Eesti viipekeele uurimisrühm
Eesti Olümpiakomitee (SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus, sport, liikumisharrastus)
Riigi Kinnisvara (avaliku sektori hooned)
Riigikantselei (valitsuskommunikatsioon, ligipääsetavuse rakkerühm)
Eesti Keele Instituut (keelelise ligipääsetavuse uurimine ja suurendamine, keeletehnoloogiad, viipekeel)
Huvikaitseorganisatsioone ning ligipääsetavusega seotud nõuannete ja teenuste pakkujaid
Eesti Puuetega Inimeste Koda (puuetega inimeste huvikaitse katuseorganisatsioon, pakuvad ka ligipääsetavuse alast nõustamist, auditeid jm teenuseid)
MTÜ Ligipääsetavuse foorum (ligipääsetavuse auditid, nõustamine, ehitiste ligipääsetavus)
Ligipääsuke OÜ (auditid, nõustamine, koolitused, ehitised, tooted, teenused, digi)
MTÜ Universaaldisaini labor
Omaste hooldajad:
MTÜ Eesti Koduabi Selts (Eesti omastehooldus)
Liikumine, sport:
Eesti Paraolümpiakomitee (erivajadustega inimeste tippsport)
Eriolümpia Eesti Ühendus (vaimse ja liitpuuetega inimeste liikumisharrastus- ja sport)
Nägemine:
MTÜ Kakora (ligipääsetavus kultuuris)
Kuulmine:
Aju erinevused, mõtlemine, arusaamine:
MTÜ Vaimupuu (intellektipuude ja psüühikahäiretega inimeste infokanal, lihtsa keele tõlked, arusaadavad pildid, koolitused)
Lapsed, noored, pered, eakad:
Piirkondlikud organisatsioonid:
Veel spetsialiseerunud organisatsioone:
Ehitised, avalik ruum:
Palun andke julgelt märku, kui teil on soovitusi nimekirjade täiendamiseks!
Viimati uuendatud 10.08.2026
