„Eesti turismi pikk vaade 2025–2035“ seab eesmärgiks, et Eesti oleks 2035. aastaks tuntud, kestlik ja uuenduslik sihtkoht, turismi lisandväärtus kahekordistuks 4,3 miljardi euroni ning rahulolu nii elanike kui ka välisturistide seas püsiks kõrge.
Pika vaate elluviimiseks koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nelja-aastased tegevuskavad. 2026–2029. aasta tegevuskava sihib turismi lisandväärtuse kasvu 3,248 miljardi euroni aastaks 2029.
Turismi tegevuskava 2026-2029 kirjeldab, mida tuleb teha järgnevatel aastatel selleks, et saavutada Turismi pikas vaates seatud eesmärgid. Samuti on siin toodud, kes tegevuste elluviimise eest vastutab, kuidas tegevuste tulemuslikkust mõõta ning milline on rahaline vajadus kavandatud tegevuste elluviimiseks.
Visioon: Eesti on aastal 2035 tuntud, kestlik ja uuenduslik sihtkoht ning turismi panus majandusse on kahekordistunud.
Tegevused on kavandatud viies strateegilises suunas:
Fookuses on äri-, toidu-, kultuuri-, pärand- ja loodusturismi toodete arendamine, turundamine ja toetamine.
Soovitud tulemus 2029: turismiteenuste eksport on kasvanud (1,86 miljardi pealt) 2,7 miljardi euroni ning äriturismi osakaal suurenenud (23,3 protsendilt) 24,5 protsendini.
Selleks:
- On alustatud ettevalmistusi sündmusturismi vajadustele vastava piisava suuruse ja funktsionaalsusega kultuuri- ja spordisündmuste halli rajamiseks, mis sobib muu hulgas ka rahvusvahelisel tasandil konverentside korraldamiseks. Suurürituse hoone rajamise äriplaani eelanalüüs ja asukoha analüüs on valmis 2026. a lõpuks. Halli rahastamiseks on muudetud muu hulgas hasartmängumaksu seadust ja loodud riiklikult tähtsate spordiobjektide toetamise fond Eesti Kultuurkapitali juurde.
- Koostöös erasektoriga on leitud lahendus rahvusvahelise konverentsikeskuse rajamise küsimusele ning linnahalli rekonstrueerimine on ehitusetapina käivitatud.
- Rahvusvahelise Kongresside ja Konverentside Assotsiatsiooni ICCA edetabelis on Eesti 42. kohal (2024. 44. kohal)
- Väliskülastajate soovitusindeks on 73 (baastase on 73 2024. aastal).
- Ööbimiste osakaal kevad-, sügis- ja talvekuudel on kasvanud 65%ni (võrdluseks 63% 2023. ja 2024. aastal)
- Peamiste sihtturgude (15) reisiteenuste eksport on kasvanud aastaks 2029 1,5 miljardi euroni (2024 oli 1,19 miljardit eurot).
- 2029. aastal on rahvusvaheliste meediakajastuste arv 1500 ja ulatus 700 miljonit (2024. vastavalt 1200 ja 620)
- Välisturistide tööreiside ööbimiste osakaal kõikidest välisturistide ööbimistest majutusettevõtetes 2029. aastal 24,5% (võrdluseks baastase 2023. aastal)
- 500 lisandunud ja/või täiendatud toodet Eesti kui reisisihi kohta välisturgude reisikorraldajate tooteportfellis ning 2500 informeeritud edasimüüjat. 2024. a lähtetase 100 uut toodet ja 500 informeeritud edasimüüjat aastas.
- Eestis on aastaks 2027 rohkem diginomaade, täpsem tulem ja mõõdikud on kirjas diginomaadi viisa strateegias
- Aastatel 2026-2028 toetatakse vähemalt 15 rahvusvahelist konverentsi aastas (2025. a toetatakse 15 konverentsi aastas)
- Toetatud sündmuste väliskülastajate arv on kasvanud. MKMi toetatud sündmustega lisandub aastatel 2026 2029 väliskülastajate ööbimisi vähemalt 140 000 (võrdluseks: 2022 2025 oli MKM toetatud sündmuste väliskülastajate arv 135 000)
- Lähiriikide külastajatest (restorane ja kohvikuid külastavatest) vähemalt 80% hindavad toiduelamuse hinna ja kvaliteedi suhet heaks ja väga heaks. (2023. a 75%) Rahvusvahelise kvaliteedimärgisega tunnustatud restoranide müügitulu aastas kasvab ca 10% täiendavat müügitulu aastas. Rahvusvahelise kvaliteedimärgisega restorane on väljaspool Tallinnat 13 (2024. a 10).
Fookuses on uute ja sagedasemate otselendude saamine ning digiühenduste parandamine.
Soovitud tulemus 2029: lennuühendus on muutunud tihedamaks ning 65% VisitEstonia infosüsteemis olevatest turismiteenustest on reaalajas online-broneeritavad (varem 37%).
Selleks:
- Ühisturunduskoostööd tehakse 68 transpordiettevõttega (st lisandunud on 1 2). Lisandunud on kolm uut liini ning kasvanud on kuni kuue lennuliini sagedused.
- Väliskülastajate rahulolu www.visitestonia.com info kättesaadavusele vähemalt 4,3 viiest (andmed visitestonia.com), 2024. a 4,0. 65% VisitEstonia/PuhkaEestis infosüsteemis olevaid turismiteenuseid on võimalik reaalajas online broneerida (2025. aasta maikuu seisuga oli VisitEstonia andmebaasis online broneeritavate teenuste osakaal 37%)
- 65% VisitEstonia/PuhkaEestis infosüsteemis olevaid turismiteenuseid on võimalik reaalajas online-broneerida (2025. aasta maikuu seisuga oli VisitEstonia andmebaasis online broneeritavate teenuste osakaal 37%)
- Väliskülastajate rahulolu www.visitestonia.com info kättesaadavusele vähemalt 3,9/ 5st (andmed visitestonia.com)
- Olemas on kvaliteetne väikesadamate andmebaas. Väikesadamad saavad kasutada riiklikke toetusmeetmeid teenuste arendamiseks. Sadamaseadust ja kaasnevaid seadusi on muudetud nii, et väikesadamates oleks võimalik pakkuda turismiteenuseid ning ehitada selleks sobivaid rajatisi.
- Siseriiklik ja rahvusvaheline rongiühendus (kiirus, sagedus) on paranenud ja veomaht on kasvanud, sh on riigieelarve rahastuse toel avatud Tartu-Riia rongiliin (KLIM) (2024. aastal tegid reisijad rongiga 7 933 991 siseriiklikku reisi).
- Saaremaa ja mandri vaheline parvlaevaühendus on paranenud veomaht on kasvanud (2024. a tehti Virtsu Kuivastu liinil 17 112 reisi)
- 65% ööbinud väliskülastajatest hindab ühistranspordiühendusi Eestis heaks või pigem heaks vastavalt väliskülastajate piiriuuringule (baastase 2023 2024 on 61%)
- Loodud on vähemalt osaliselt ühtne piletimüügisüsteem, kus samu piletitooteid/kanaleid on võimalik kasutada nii avalikel kui ka kommertsliinidel sõltumata transpordiliigist.
- Siseliinidel on võimalik pileteid ette osta minimaalselt pool aastat enne reisi toimumist
- Rattaturismi koordinaatori roll on määratletud, rattaturismi arendamise vastusjaotus on kokku lepitud. Rattaturismi marsruudid on tähistatud ja kaasajastatud. Inimeste teadlikkus rattaturismist on kasvanud. Ratta ja ühistranspordi kombineerimine on paranenud.
- Aastal 2029 saab parimate praktikatena tutvustada 7 kestliku ja uuendusliku transpordilahendustega turismitoodet (iga DMO kohta üks)
- Parvlaevade üleveotasude mõju ettevõtlusele ja turismile on hinnatud 2026. a ning see võimaldab teha teadmispõhiseid otsuseid parvlaevatasude kehtestamise ja nende suuruse kohta.
- VisitEstonia andmebaasis jt infokanalites ning DMOde infokanalites on olemas info ligipääsetavate turismitoodete ja marsruutide kohta.
- Korraldatud on vähemalt kaheksa seminari ligipääsetavuse teemadel.
Fookuses on DMOde koostöö, mis toetab ettevõtjaid kohalike teenuste arendamisel ja digikanalites kättesaadavamaks tegemisel, eesmärgiga suurendada piirkonna turismi lisandväärtust.
Soovitud tulemus 2029: ööbimiste osakaal väljaspool Tallinna on vähemalt 53%.
Selleks:
- Tervikliku külastajakogemuse ja piirkondlike turismitoodete arendamise kaudu suureneb ettevõtjate lisandväärtus regiooniti. Turismi otsene ja kaudne mõju lisandväärtusena aastal 2029 on 3,248 miljardit eurot (baastase 2023. aastal oli 2,200 miljardit eurot)
- "Minu omavalitsus" küsimustikus on elanike rahulolu turismiga tõusnud. Täpsem sihttase määratakse pärast esimese mõõtmise tulemusi 2026. aastal
- Väliskülastajate rahulolu turismiteenustega Eestis kasvab, 73% ööbivatest välisturistidest soovitavad sõpradel külastada Eestit (EIS, väl iskülastajate piiriuuring; baastase 2023. 2024. aastal on 73%)
Fookuses on turismihariduse parandamine, turismialase regulatsiooni kordategemine ja lihtsustamine ning varimajandusega tegelemine.
Soovitud tulemus 2029: lisandväärtus on kasvanud (21 839 eurolt) 34 920 euroni hõivatud isiku kohta.
Selleks:
- Uuringus ”Lühiajalise üüri turg Eestis” selgunud kitsaskohtade lahendamiseks on turismiseaduses täpsustatud majutusteenuse mõistet ja kaasajastatud teenuse osutamise nõuded (eelnõu valmimine 2026); turust on olemas ülevaade, KLIMil on olemas elamupoliitika kujundamiseks vajalik sisend ning on tehtud otsused EL lühiajaliste üüriteenuste määruses nimetatud registreerimiskohustusega liitumise või mitteliitumise osas.
- Turismiseadusest on välja jäetud nõuded, mille järele ei ole tänaseks enam vajadust - nõuded turismiinfokeskustele, giidide regulatsioon – ning mille eesmärk on vähendada reguleeritust õigusloomes ja ka järelevalvet.
- On olemas andmed turismisektori maksulaekumiste (sh platvormid) ja varimajanduse kohta. Toimub turismisektori varimajanduse regulaarne seire peamistes kitsaskohtades (käibe varjamine, ümbrikupalk, platvormitulu varjamine). Kontrollitegevuste ja tõhusate e-teenuste tulemusel on maksulaekumised suurenenud ja ettevõtluse läbipaistvus paranenud.
- Tööjõumaksudest kõrvale hoidumise vähendamiseks on viidud läbi ümbrikupalga kampaaniad (peamiselt suunatud noortele ja hooajatöötajatele), teostatud paikvaatlusi ja registrite kontrolle. Lühiajalise üüri tulu deklareerimise tõhustamiseks on teostatud erinevaid ennetusele ja deklareerimata jäänud andmete vabatahtlikule parandusele suunatud tegevusi (sh märgukirjad, teavitused, nügimised, juhised, äriühingutele sõnumid maksukäitumise hinnangutes jms).
- Osapoolte vahel (sh õppeasutustega) on saavutatud kokkulepe töökohapõhise õppe soodustamise osas turismisektoris ning alustatud on selle rakendamist.
- Majutuses ja toitlustuses makstav keskmine brutokuupalk võrreldes Eesti keskmise palgaga kasvab 2023. aasta 64%-lt 67%-ni 2029. aastal.
- Turismihariduse hetkeolukord ja arengusuunad on seiratud, võimalikud lahendused turismihariduse ümarlauas arutatud ja vajadusel vastavad poliitikameetmed kujundatud. Turismisektori tööjõu ja oskuste vajaduste uuring on teostatud.
- Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil on aastas tunnustatud vähemalt kolme turismivaldkonna bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd.
- Rahvusvahelise turismihariduse ja praktikavõimaluste analüüs on valminud (2026) ning selle põhjal käivitatud koostööpõhised pilootprojektid, millesse on kaasatud vähemalt viis Eesti õppeasutust.
- EL pakettreisidirektiivi muutmise direktiivis (EL-is menetluses 2025) kehtestatud nõuded pakettreisijate kaitseks on turismiseadusesse üle võetud. Analüüsitud on tagatiste uuringus (2024) esitatud tagatissüsteemi tõhustamise ettepanekuid (sh tagatiste n-ö teise kaitseliini ehk reservi loomist reisijate paremaks kaitseks, miinimumtagatise määrade ajakohastamist) ja võimalikud lahendused osapooltega läbi arutatud.
- Majutustaksonoomia on ellu rakendatud ja vajadusel edasiarendatud, sh ettevõtjatel on võimekus andmeid reaalajamajanduse lahenduste baasil edastada nii Statistikaametile kui PPA-le, samuti on Statistikaametis tõusnud võimekus andmete töötlemisel ja kiiremal avaldamisel. Uusi andmepõhiseid aruandluse võimalusi turismisektoris (nt reisiettevõtjad) on analüüsitud. Riigi poolt on andmepõhise aruandluse arendusi soodustatud. Samu andmeid küsitakse ettevõtjalt vaid korra (once only).
- Nutikad järelevalvetööristad TTJA-le reisiettevõtjate järelevalveks (tagatise piisavuse kontrollid, riskiprognooside koostamine jne) on arendatud. TTJA finantskontrollide tegemise võimekust on tõstetud, sh analüüsitud on võimalust tagatise piisavuse kontrollide tegemise sisseostmist kolmandatelt osapooltelt ning võtta kasutusele majandusaasta aruannete automatiseeritud kontroll. Reisiettevõtja maksuvõla automatiseeritud päring MTA-st tehtud. Regulaarsed kohtumised suuremate reisikorraldajatega aktuaalsete teemade aruteluks toimunud.
- Reisiettevõtja majandustegevusteadete esitamine ning päringute tegemine ja statistika saamine registrist uuel platvormil (Tarvik) on mugav ja lihtne. TTJA-le aruandluse ja tagatisdokumentide esitamine on ettevõtjale mugav ja lihtne ning efektiivistamise huvides toimub see vaid elektrooniliselt. Lisaks täiendatakse Tarviku funktsionaalsust, võimaldamaks reisiettevõtja maksejõuetuse olukorras reisijate esitatud nõudeid ühtses elektroonses keskkonnas vastu võtta ja menetleda. TTJA veebis on olemas reisiettevõtjale tagatise arvutamise tööriist ja juhendid nõuete selgitamiseks ning täitmiseks.
- Ettevõtjatele suunatud juhiste/juhendite värskendamine. Artiklid ja uudiskirjad, koolitused (nt TTJA Suunanäitaja). Oluliste turismisektorit mõjutavate regulatsioonide (sh ligipääsetavuse, roheväidete ja tarbijate võimestamise direktiivide) info on turismiettevõtjatele neid puudutavas osas antud. Teadlikkuse suurendamise tegevused reisijate/tarbijate suunal (sh käitumisjuhised reisiettevõtja maksejõuetuse olukorras TTJA veebis).
Fookuses on turismisektori innovatsiooni, digitaliseerimise ja automatiseerimise toetamine, andmete parem kättesaadavus ning toidu tarneahela probleemide lahendamine.
Soovitud tulemus 2029: digivõimekus on suurenenud, investeeringud immateriaalsetesse põhivaradesse on kahekordistunud.
Selleks:
- Koostöös turismi teadus- ja arendusasutustega on käivitatud vähemalt neli projekti (üks projekt aastas), esimene projekt 2026. a lõpuks, et toetada innovatsiooni turismisektoris nutikate ja tehisintellektil põhinevate lahenduste piloteerimise, teadus- ja arendusasutustega tehtava koostöö ning uute tehnoloogiate ja avaandmete rakendamist toetavate tegevuste kaudu.
- VisitEstonia andmebaasis reaalajas online -broneeritavate teenuste osakaal 65% (2025. aasta maikuu seisuga oli VisitEstonia andmebaasis online broneeritavate teenuste osakaal 37%).
- Alates 2027. a avaldab Statistikaamet iga-aastaselt turismi satelliitkonto põhinäitajad (mh turismimajanduse osakaal Eesti majanduses ja tööhõives ning turismi lisandväärtuse andmed) võrreldes varasema praktikaga lühema viitajaga.
- Arendame välja Eesti turismiandmeruumi, mis koondab ja ühendab turismiökosüsteemi andmed sh külastajate liikumismustrite andmed, et võimaldada andmepõhist otsustamist ja innovatsiooni.
- Kasutusele on võetud AI-põhine analüütika ja prognoosimudelid ressursiplaneerimises ja turunduses.
- Koostöö lühikese/toimiva toidu tarneahela loomise nimel on käimas. Perioodi 2023-2027 lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus on kasutusele võetud.
- Eestis on vähemalt 100 kestlikkuse märgist omavat või keskkonnajuhtimissüsteemi rakendavat turismiettevõtet ja vähemalt 15 sihtkohta. 2025. a oli 111 ettevõtet ja 11 sihtkohta.
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 07.01.2026
