Tööstuspoliitika

Koostöös tööstuse erialaliitude ja ettevõtjatega on koostatud ühine Tööstuspoliitika 2035 dokument, mis käsitleb üle arengukavade neid teemasid, mis vajavad Eesti tööstuse tervikliku arengu seisukohast poliitikakujundajatelt tugevamat tähelepanu ning ühtset lähenemist majanduskeskkonnale.

Tööstuspoliitika dokumendi eesmärk

Tööstuspoliitika dokumendi koostamise eesmärgiks oli läbi arutelude ettevõtjate ja erialaliitude esindajatega kujundada oma nägemus ja ootused riigile. Ühtlasi leppida kokku teemad, millele üheskoos fokuseeritumalt tähelepanu pöörata, et tagada lühi- ja pikasajalises plaanis ettevõtete konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel ja tõus väärtusahelates. Tööstuspoliitika dokumenti tutvustati Vabariigi Valitsusele augustis 2023. 

Tööstuspoliitika tulemusmõõdikud 2035:

  • Tööstuse lisandväärtus töötaja kohta EL27 keskmisest on >80% (2022a – tööstus 58%)
  • Tööstuse ekspordi osakaal tööstustoodangust on >80% (2021a – 70%)
  • Kestlikkuse põhimõtete rakendamine tööstuses, lähtudes konkurentsivõimest, tootlikkusest ja teadmusmahukusest.

Tööstuspoliitika 2035 peamised eesmärgid ja tegevused 2025. aastal:

  • Minimaalse majandatava metsa osakaalu sätestamine metsaseaduses
    Seisame selle eest, et majandatava metsa osakaal saab seaduses fikseeritud 70%-le, mis tagab ettevõtetele ressursi- ja investeerimiskindluse.
  • Suurinvestori meetme loomine
    Toetusmeede üle 100 mln suurusteks investeeringuteks. 2025 aasta jooksul viiakse läbi esimene taotluste voor ning heakskiidu saab kuni 4 projekti.
  • Lihtsustused ja bürokraatia vähendamine
    Näiteks toetame planeerimisseaduse muudatusi, mis kiirendavad menetlusprotsesse. Muudame rakendusuuringute toetuse kasutamise tingimusi lihtsamaks. Lihtsustame ettevõtete riskianalüüse. Muudame tööajareeglid paindlikumaks. Ja palju muud. Vt ka Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda | Riigikantselei
  • Elektri suurtarbija soodustuse loomine
    Töötame välja ja esitame valitsusele elektrituruseaduse muudatused, mille tulemusel üle 1 GWh aastase elektritarbimise puhul rakendub soodustus ligikaudu 6,8 €/MWh kohta.
  • Planeeringute kiirendamine
    Loome kiirmenetluse suurprojektidele ning lühendame ka üldiseid menetlusaegasid.
  • Ekspordi toetusmeede ja eksporditegevuste kava 2025-2028
    Toetame sektorite ekspordiplaane läbi toetusmeetme. Seame sektoriaalsed fookused ja laiendame esindusvõrgustikku.
  • Puhta tööstuse kokkulepe
    Seisame Eesti huvide eest, et tööstuspöördes arvestataks Eesti vajaduste ja eripäradega ning, et rahastusmudelid EL-i tasemel jätaksid liikmesriikidele vabad käed raha suunamiseks ja ei suureneks tsentraalsete allikate (nt Innovatsioonifond) osakaal.
  • Väikeste ja keskmiste ettevõtete lao- või majandustarkvara kasutusele võtu toetusmeetme loomine
    Loome toetusmeetme, mis aitab väiksematel ettevõtete kasutusele võtta lihtsama lao- või majandustarkvara toetades juurutustegevusi.
  • Protsessipõhise digitaliseerimise toetamine
    Avame digiteekaardi toetusmeetme teise vooru võimaldades ettevõtetele tuge digipöördel.
  • Ettevõtete digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise meetme loomine
    Toetame ettevõttes digilahenduste rakendamist või tarkvarasoetamist eeldusel, et kasutusele võetakse e-arved või teised reaalajamajanduse lahendused.
  • Robotiseerimise tegevusplaani väljatöötamine
    Töötame välja robotiseerimist toetavate meetmete paketi.
  • ESG raporteerimise tööriista loomine
    Loome veebipõhise tööriista ESG raporteerimise lihtsustamiseks ja enesehindamise läbiviimiseks.
  • Kliimaministeeriumi CO2 vähendamise meede
    Loome toetusmeetme süsiniku jalajälje vähendamiseks tööstuses.
  • Kliimaseaduses konkurentsivõime eest seismine
    Seisame tasakaalustatud ja mõõduka vaate eest, et Euroopa seaks endale ambitsioonikad, kuid realistlikud eesmärgid kliimaneutraalsuse poole püüdlemise. Samuti pooldame võimalikult paindlikku rahastust, mis lähtub liikmesriigi väljakutsetest tagades autonoomsuse.
  •  Avatud tehaste päeva kaaskorraldamine 
    Sarnaselt avatud talude päevale avasid 2025 aasta alguses esmakordselt 15 tehast Tartu lähistel oma uksed avalikkusele. 2026 aastal muudame programmi üleriigiliseks.
  • Tööstuse sõnumipaketi väljatöötamine
    Loome eksporditegevuste kava fookussektoritele turunduslikud sõnumid ja materjalid ning toome tööstuse IT-sektori kõrval nähtavale.
  • Soome-Eesti inseneeriaalase õpilasvõistluse kaaskorraldamine
    Kaaskorraldame Soome-Eesti õpilasvõistlust 7.-8. klassidele, kus õpilased lahendavad kohaliku tööstuse väljakutseid rohepöördes.

  • PEEK meetme uue vooru läbiviimine
    Viime läbi piirkondliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamise meetme vooru, millega muuhulgas toetame tööstusparkide väljaehitamist.
  • Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kaudu taristu meetme loomine
    Toetame ettevõtteid väljaspool Tallinna ja Tartut side- ja transporditaristu arendamisel.

  • Õiglase ülemineku fondi jääkide tekkimisel viime läbi uue vooru väikese keskmise suurusega ettevõtetele. Toetame Ida-Virumaa tööstusinvesteeringuid

  • Tööstusalad
    Tunnistame üle 30ha suurused tööstusalad strateegiliselt oluliseks ja loome lihtsama ning kiirema menetluse looduskaitseliste piirangute uurimisel.
  • Mitmed neist tegevustest on Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja teiste ministeeriumite või allasutuste pädevuses, kuid panustavad Tööstuspoliitika eesmärkidesse.

Nullnetotööstuse määrus – NZIA

Nullnetotööstuse määrus (NZIA) määrab tegevused, mis aitavad arendada tehnoloogiaid, mis vähendavad kasvuhoonegaase ja aitavad saavutada kliimaneutraalsust. Eesmärgiks on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. 

Nullnetomääruse ühtne kontaktpunkt asub Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis aadressil i[email protected] 

Loe lähemalt!

Seotud viited

Tööstuspoliitika 2035

Viimati uuendatud 25.08.2025

open graph imagesearch block image