Teadus- ja arendusvoor

Teostaja: Tallinna Tehnikaülikool

Viimased aastad on maailma majanduses olnud turbulentsed- COVID-19 pandeemia, energiakriis ja Venemaa agressioon Ukrainas. Ebastabiilsusele on kaasa aidanud ka erinevad poliitilised muutused: õiglane üleminek ja kliimaneutraalsuse ootused, Euroopa ootus strateegilisele autonoomiale energia ja tööstuse vallas ning rahvusvahelised kaubanduspiirangud ja -tariifid. See on suurendanud ettevõtete ebakindlust ja sellega kohanemine eeldab ettevõtetelt uusi ärimudeleid ja innovatsioonimahukuse kasvu konkurentsivõime säilitamiseks.

Projekti keskmes on küsimus, millised avaliku sektori sekkumismehhanismid, toetused või innovatsioonihanked, on erinevates kontekstides kõige tulemuslikumad ettevõtete tootlikkuse, ekspordivõime, ärimudeli innovatsiooni ja tööhõive edendamisel. Kuna tööjõu tootlikkuse kasv Eestis on jäänud alla seatud eesmärkide ning järjestikused majanduslikud ebastabiilsused on suurendanud vajadust tõhusamate poliitikavalikute järele, muutub üha olulisemaks mõista, milliste instrumentide kaudu suudab riik piiratud avalikke ressursse kasutades saavutada maksimaalse ühiskondliku ja majandusliku mõju. Siiani puudub aga empiiriline võrdlus, kuidas erinevad instrumendid ja nende koosmõjud aitavad kaasa ettevõtete võtmetulemuste saavutamisele, erinevad mõjumehhanismides ja aitavad kaasa ärimudeli innovatsiooni. Projekt pakub teaduspõhist sisendit teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (edaspidi TAIE) strateegiliste eesmärkide elluviimise toetamiseks, keskendudes sellele, kuidas kujundada mõju ja ulatuse mõistes võimalikult efektiivne sekkumisinstrumentide kooslus.

Teostaja: Tallinna Tehnikaülikool

Tehisintellekti ja automatiseerimise levik muudab tööjõuturgu: osa ülesandeid automatiseeritakse, samal ajal tekivad uued tööd ja ärimudelid. Eestis on AI mõju töökohtade arvule, tüübile ja kvaliteedile ebaselge, sest institutsioonid, majandusstruktuur ning keele‑ ja kapitalibarjäärid võivad kujundada teistsuguse dünaamika kui mujal. Puudub terviklik, Eesti‑spetsiifiline ülevaade, millised ametid ja sektorid on haavatavad või kasvupotentsiaaliga, milliseid oskusi AI eeldab ning kuidas muutuvad töökorraldus ja tööheaolu. Arenenud riigid otsivad poliitikaid, mis kasvatavad tootlikkust ja töökohti ning vähendavad ebavõrdsust. Vaja on süsteemset analüüsi, mis karakteriseerib muutusi, kvantifitseerib mõjusid ja pakub sihitud sekkumisi.

Projekt uurib ja prognoosib AI/automatiseerimise mõjusid Eesti tööjõuturule ja organisatsioonidele, keskendudes töökohtade loomisele/kadumisele, töö sisu muutusele ning oskuste arenduse vajadusele. Projekt loob kahe aasta jooksul Eestile kohandatud teadmusbaasi ja stsenaariumitööriista, et mõista tehisintellekti ja automatiseerimise mõju töökohtadele, oskustele, töökorraldusele ja heaolule ning toetada tõhusat ja õiglast poliitikakujundust. Uurimistöö võtab arvesse Eesti eripära: väike- ja keskmiste ettevõtete struktuur, regionaalsed erinevused, eesti keelel põhinevate AI-lahenduste kvaliteet ning digiriigi tugevused.  Väljunditena luuakse AI mõju taksonoomia, ametipõhised mõjuindeksid, ülesannete ja oskuste kaardid koos koolitusradadega, tööjõu üleminekute maatriksid, ettevõtte töökorralduse küpsusmudel, VKE-de kontrollnimekirjad ning poliitikameetmete valikud. Samuti koostatakse stsenaariumid, mis võimaldab näitlikustada tööjõu ja oskuste arengutrajektoore. Projekti tulemused toetavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, aga lisaks ka hariduspoliitika ning tööhõive- ja regionaalpoliitika kujundajaid. Teaduslik panus seisneb Eesti-spetsiifilises ülesandepõhises kalibreerimises, mõjuindeksite arendamises ning stsenaariumite loomises.

Teostaja: Estonian Business School

Projekt tegeleb Eestile strateegiliselt olulise väljakutsega: kuidas siduda võrdsed võimalused otseselt tööjõu osaluse, elanike heaolu ja ühiskondliku sidususe kasvatamisega, toetades samal ajal ka majanduse konkurentsivõimet ja julgeolekut. Eesti 2035 strateegia järgi on kohalikel omavalitsustel võtmeroll kaasava arengu, innovatsiooni ja regionaalse sidususe tagamisel. Ometi on naised otsustuskogudes ja juhtivatel positsioonidel endiselt alaesindatud, mis piirab mitmekesisust, interdistsiplinaarset koostööd ja innovatsiooni ning vähendab usaldust valitsemise vastu, mõjutades otseselt tööjõu kaasatust ja kogukondlikku heaolu. Meie eesmärgiks on näidata, kuidas sooline võrdsus, kaasavad juhtimispraktikad ja väärtuspõhine otsustamine suurendavad tööjõu osalust, tugevdavad heaolu ja sotsiaalset sidusust ning loovad eeldused suuremaks tootlikkuseks ja kestlikuks majandusarenguks.

Uuring keskendub KOV volikogu liikmetele ja juhtivtöötajatele, et mõista, kuidas kaasav ja võimestav juhtimine aitab vähendada hoiakulõhesid, tugevdada usaldust ning parandada otsustusprotsesside kvaliteeti. Oodatavad tulemused hõlmavad Võrdsete võimaluste ja väärtuste indeksi loomist KOV tasandil, 2–3 eelretsenseeritud teadusartiklit, poliitikasoovitusi MKM-ile ja Rahandusministeeriumile ning praktilisi juhiseid ja koolitusprogramme KOV juhtidele (sh väärtuspõhise juhtimise, digipädevuse ja eetilise AI teemadel). Projekti tulemused pakuvad andmepõhiseid lahendusi kohalike omavalitsuste strateegiliseks arendamiseks, toetades tööjõu osalust, elanike heaolu, ühiskondlikku sidusust ning kaudselt ka regionaalset konkurentsivõimet. Projekt tugevdab Eesti teadmistepõhist poliitikakujundust, sidudes võrdsed võimalused otseselt heaolu, töö ja sidususe kasvatamisega ning panustades seeläbi Eesti 2035 eesmärkide saavutamisse.

Teostaja: Tartu Ülikool

Riigi mainel on oluline roll riigi konkurentsivõime arendamises. See avaldub läbi turismi ja ekspordi, aga ka sissetulevate investeeringute ja talentide näol.

Projekt tõukub küsimusest: millised on Eesti võimalikud strateegiad maine tugevdamiseks? Selle projekti põhiidee on, et riigi maine ei pruugi olla universaalne, vaid on erinev eri inimgruppide jaoks, sõltudes indiviidi sotsiaal-demograafilisest ja kultuuritaustast, kuid ka sellest, kas tegu on sihtkohta valiva turistiga, eri riikides toodetu vahel valiva tarbijaga, investeeriva ettevõtja või kõrgelt kvalifitseeritud töötajaga, kes otsib uut töö- ja elukohta. Neid erinevusi teades on võimalik anda konkreetseid soovitusi eri sihtgruppide hulgas maine tugevdamiseks. Seni ei ole sellist süsteemset analüüsi meile teadaolevalt tehtud.

Uuringus viiakse läbi riigi mainet kujundavate tegurite detailne analüüs, kasutades mahukat Anholt Nation Brand Index andmestikku. Soovitused informeeritud valikute tegemiseks, nt kommunikatsioonis, tuginevad turunduses tuntud võtete komplektil: segmenteerimine, sihtgruppide valik ja positsioneerimine ehk sõnumite kujundamine nii vormilt kui sisult vastavalt sihtgrupile.

Teostaja: Tartu Ülikool

Maakorraldus on üks neid olulisi ja seni vähe tähelepanu saanud valdkondi, mis aitab muuta maakasutust ja selles tehtavaid muudatusi tulevikukindlamaks ning jätkusuutlikumaks.

Praeguses praktikas toimub maakorraldusotsuste sisuline hindamine paralleelselt nii kohalikes omavalitsustes kui ka Maa- ja Ruumiametis, mis põhjustab dubleerimist, vahel vastuolusid ja tihti menetluste venimist.

Uuringu eesmärk on välja selgitada põhilised kitsaskohad praeguses tööjaotuses kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuste vahel maakorralduse otsustusprotsessis ning välja töötada paremad lahendused selles valdkonnas, samuti analüüsida notari ja avaliku halduse rolli maakorraldustoimingute kinnistamisprotsessis, et leida ka siin optimaalne tööjaotus. Võrdleva õigusanalüüsi abil, eelkõige Saksa õiguse näitel, aga vajadusel ka teiste maade õiguskordi uurides otsitakse alternatiivseid lahendusi, mis võimaldaksid maakorraldustoiminguid tulevikus tõhusamalt ja koordineeritumalt rakendada, vähendades bürokraatiat ja kulusid maakorraldusprotsessi läbiviimisel ning toetades otstarbekamat maakasutust ja tõhusust muutmisel, kui tekivad uued vajadused, eriti seoses digitehnoloogiate kasutusega.

Teostaja: Tartu Ülikool

Projekt uurib süvatehnoloogia iduettevõtlust ja selle eduvõimaluste suurendamist. Läbi selle prisma otsitakse vastuseid TAIE arengukava kandvatele küsimustele: kuidas rakendada teadus-arendustööd majanduskasvu ja ühiskonna heaolu teenistusse nii, et see toob kaasa tootlikkuse ning lisandväärtuse kasvu, suurendab erasektori panust TA kuludesse ning loob uusi töökohti teadlastele ning inseneridele. Uurimistöö keskendub küsimustele, milliseid arengutõkkeid süvatehnoloogia iduettevõtted kogevad oma arengu erinevates faasides ning millist tuge nad riigilt ning kohaliku kogukonna ehk innovatsioonisüsteemi poolt vajavad tõkete ületamiseks.

Süvatehnoloogia iduettevõtete vajadused selgitatakse välja originaalse vaksamise* ja arengusiirete raamistiku toel, mis struktureerib ja vaatleb senisest detailsemalt ettevõtte ärifunktsioone arengufaaside lõikes. Selleks kaardistatakse ja mudeldatakse ettevõtete arenguteesid unikaalse, Eestis seni kättesaamatu andmestiku alusel. Samas raamistikus hinnatakse riiklike meetmete mõju ettevõtete arengule ning tuvastatakse adresseerimist vajavad lüngad ning töötatakse välja poliitikasoovitused.

*vaksama ehk rööviku moodi kehapikkuse haaval edasi liikuma 

Teostaja: Tartu Ülikool

Uurimistöö on suunatud vastuse otsimisele kesksele küsimusele, kuidas Eestis kujundada sünergiat tehnoloogilise innovatsiooni (automatiseerimise ja digilahenduste) ja ettevõtete juhtimisvõimekuse vahel nii, et see panustakse tootlikkuse kasvu. Meie uurimistöö aitab välja selgitada, kas ja kuidas uued tehnoloogiad (sh tehisaru rakendamine) pigem suurendavad või kahandavad tootlikkuse lõhet juhtivate ettevõtete ja madalama innovatsioonivõimekusega ettevõtete vahel. Nende ülesannete lahendamiseks kombineeritakse erinevaid andmeallikaid (sh Infotehnoloogia Eesti ettevõtetes, Eesti ettevõtete innovatsiooniuuring, automatiseerimise investeeringud põhivarasse) ökonomeetriliseks analüüsiks Eesti ettevõtete ja töötajate ühendatud andmete põhjal. Juhtimisvõimekuse perspektiivist käsitletakse töötajate sotsiaalsete oskuste ja ettevõtte organisatsiooni kapitali rolli. Organisatsiooniliste uuenduste alane info katab uuendused äriprotsesside korralduses ja välissuhtluse korralduses, töökorralduses ja inimressursside juhtimises. 

Tähtis panus projektis tõenduspõhise majanduspoliitika kujundamise seisukohast on eristada uute tehnoloogiate ja ettevõtete võimekuste tootlikkuse mõjusid selektsiooniefektist, kus kõrgema tootlikkusega ettevõtted suudavad rohkem investeerida uutesse tehnoloogiatesse. Personaal- ja fookusgrupi intervjuudega analüüsitakse, kuidas Eesti ettevõtetes rakendatakse juhtimisvõimekusi tehnoloogilise innovatsiooni (sh digitaliseerimine ja tehisaru) juurutamisel. Stsenaariumite koostamisega lisatakse uurimusele tulevikku suunatud komponent. 

Projekt panustab teaduskirjandusse, tellija poliitikakujundamise võimekuse arendamisse, laiendab ettevõtete tehnoloogilise innovatsiooni ja juhtimisvõimekuse teemadega seotud infovälja, teadlikkust ja ühiskondlikku arutelu.

Teostaja: Tallinna Ülikool

Käesolev uurimisprojekt keskendub Eesti meediasisu toel Eesti majanduse ja tehnoloogia arengut kirjeldava teadmusgraafi loomisele ning ka sedalaadi teadmusgraafi haldamise ja valitsemise küsimustele. Projekt lähtub semantilise veebi ideest, mille raames luuakse andmestruktuurid, mis seovad omavahel isikud, institutsioonid, asukohad ja teemad, võimaldades uurida nendevahelisi seoseid ja dünaamikat ajas. 

Projekti esmane eesmärk on välja töötada ERRi, Eesti Rahvusraamatukogu ning paari erameedia ettevõtte andmete baasil linkandmestik, mis koondab Eesti ettevõtjad, majandustegelased, institutsioonid ja majandusteemad. Andmestik seotakse ka Statistikaameti majandusandmetega, võimaldades analüüsida majandusarengu trende uute meetoditega ja ennustada ideede ning innovatsioonide leviku mustreid. Uue teadmusgraafi eesmärk on lisaks toetada Eesti-spetsiifiliste generatiivsete tehisaru mudelite treenimist, et parendada masinõppe mudelite kultuurilist ja majanduslikku kontekstitundlikkust.

Projektis käsitletakse ka teadmusgraafide haldus- ja valitsemisküsimusi, näiteks kuidas tagada andmete kvaliteet, turvalisus ja koostalitlusvõime erinevate asutuste vahel. Lisaks uuritakse, kuidas leida tehnilisi ja õiguslikke lahendusi andmete lisamiseks ja kasutamise õiguste määramiseks, eriti kui andmestikku kasutatakse kommertsrakendustes.

Projekt pakub laiemat kasu Eesti andmemajanduse arendamisel, avaldades andmestikud avaandmetena, võimaldades erinevate teadus- ja IT-teenuste arendamist ning pakkudes olulist avalikku väärtust.

Teostaja: Tartu Ülikool

Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid, materjali kasutust ja reostust ning säilitada looduslikku mitmekesisust: seda kõike Roheleppe rakendamise kaudu. Eesmärgiks on olla samal ajal ka majanduslikus mõttes konkurentsivõimeline ning tagada inimeste heaolu. See toob kaasa olulised muutused ka Eesti ettevõtetele ning majanduse struktuurile. Rohelepe puudutab väga erinevaid valdkondi, mistõttu lisandub hoogsalt uusi keskkonnanõudeid, kuid nende sisu jääb ettevõtetele tihti arusaamatuks.

Roheüleminekust tulenevad väljakutsed haakuvad laiema Eesti ettevõtete konkurentsivõime teemaga. Ühelt poolt on Eesti ettevõtete tootlikkuse kasvu toetanud viimastel kümnenditel ettevõtete rahvusvahelistumine, avatud majandus, globaalsetesse väärtusahelatesse integreerumine, otseste välisinvesteeringute sissevooluga kaasnenud investeeringud ja tehnoloogia ülekanne, suhteliselt soodne regulatiivne ettevõtluskeskkond. Samas on hiljutised kriisid toonud esile ka senise arengu ja ettevõtete ärimudelite haavatavuse, nagu näiteks sõltumine lähiriikide turgudest, tarnijatest, piiratud võimalused kasvanud kulude tarbijatele edasi kandmiseks/tarbijate hinnatundlikkus, tootmiskulude ja bürokraatia kiire kasv.

Uuringu eesmärk on selgitada, mida roheüleminek ja vastutustundlik ettevõtlus laiemalt ja ka konkreetsemalt tähendab erinevate valdkondade ettevõtete jaoks, kuidas see mõjutab nende jätkusuutlikkust lühemas ja pikemas perspektiivis ja kuidas kindlustada muutuvas olukorras Eesti ettevõtete konkurentsivõime. Uuring aitab aru saada, milliste valdkondade ettevõtted osutuvad selles protsessis võitjateks ja millised jäävad kaotajateks ning mida tuleks teha, et see protsess oleks kaotajatele võimalikult talutav ning võimalusel saaks võiduks. Uuringu kujundamisse kaasatakse nii tellija, ettevõtted kui ka väliseksperdid ja kasutatakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid uurimismeetodeid (nn segametoodika).

Teostaja: Tallinna Tehnikaülikool

Projekt keskendub rohepöörde võimaluste analüüsimisele ja nende rakendamise parendamisele Eesti majanduses. Kuigi vastutustundliku ja nutika majanduspoliitika tähtsust mõistetakse, puudub ühtne arusaam jätkusuutlikkuse saavutamise viisidest pikaajalises perspektiivis. Peamine probleem seisneb poliitikate rakendamises, kus senised avaliku sektori sekkumised pole soovitud tulemusi andnud.

Viime läbi rohepöörde võimaluste ja tingimuste analüüsi – uurime, milliseid võimalusi rohepööre pakub ning millised eeldused on nende realiseerimiseks vajalikud. Valideerime sektorite vahelised seosed ja loome realistliku ülevaate kriitilistest valdkondadest. 

Täiustame poliitikameetmeid – töötame välja soovitused, kuidas muuta olemasolevaid sekkumisi tõhusamaks, milliseid uusi meetmeid luua ning millised tuleks lõpetada.

Loome innovaatilised lahendused - koostöös tellijaga disainime uudseid sekkumisi, mis toetavad ettevõtete rohepöörde elluviimist ja annavad sisendi järgmise perioodi majanduspoliitikale.

Projekt loob teaduspõhise aluse 2027–2034 eelarveperioodi poliitikameetmete kujundamiseks ning võimaldab avalikul sektoril rakendada tõhusamaid ja eesmärgipärasemaid lahendusi. Projekti tulemusena paranevad rohepöörde elluviimise mehhanismid ning suurenevad Eesti majanduse jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime.

Teostaja: Tallinna Tehnikaülikool

Tulenevalt Euroopa Liidu Roheleppest, Eesti Rohereformi tegevusplaanist ja Jäätmeseadusest on tööstuste strateegiline suund mudeldada oma ärimudelid ringsemaks ning leida võimalused jäätmete efektiivsemaks väärindamiseks. Tööstussümbioos, ehk tööstuste vahelise ressursside jagamise kontseptsioon, on tööstustele eesmärk ja tööriist. Sümbioosi rakendamist on piloteerimas ka EIS ning peagi on välja tulemas Kliimaministeeriumi poolt uus toetusmeede tööstussümbioosi praktikate toetamiseks.

Teaduskirjandus ja värsked uuringud on kaardistanud sümbioosi võrgustike loomisega seonduvad võimaldajad ning barjäärid. Nendele tuginevalt on oluline toetada jäätmete sümbiootilist väärindamist, parendades tööstuses tekkivate jäätmete andmestikke ning laiendades nende andmete kasutusvõimalusi ning tõhustades eri osapoolte vahelist koostööd.

Käesoleva projekti eesmärk on selgitada välja Eesti puidu- ja mööblitööstuse näitel jäätmete väärindamise võimalused ja väärtusahelad ning sümbiootilised võrgustikud, mis toetaksid jäätmete senisest märksa paremat väärindamist. Kaasatavad sihtrühmad on puidu- ja mööblitööstuses, puidujäätmeid väärindavad tööstused, teadusasutuste ning avaliku sektori esindajad. Kombineeritud metoodikaga uuringus tuginetakse PESTLE analüüsile ja Delphi meetodile, mudeldamaks toimivad ning potentsiaalsed puidujäätmete sümbiootilised väärindamise ahelad. Selgitatakse võimaldajad ja barjäärid Eesti kontekstis, tehes ettepanekuid ning andes soovitusi poliitika- ja seadusandluse kujundajatele, tööstustele ja teadusasutustele.

Uuring on käsitletav pilootprojektina, mis annab võimaluse teistel tööstussektoritel rakendada kohandatud kujul visualiseeritud, selgitatud praktilisi mudeleid. Uuringu tulemustega antakse panus poliitikate kujundamiseks ja kliimaeesmärkide teaduspõhiseks saavutamiseks, võtmeosapoolte koostöös.