Tarbijate heaolu ja hästitoimiva turu tagamiseks on olulise tähtsusega kodanike teadlikkuse tõstmine, et nad suudaksid siseturul iseseisvalt tegutseda ning oleksid piisavalt võimekad ja usaldavad piiriüleste kaupade ja teenuste tarbijad, eriti internetis.
Eesti tarbijakaitse põhialused on kirjas tarbijakaitseseaduses. Lisaks on olulisemad tarbijate õigusi ja kaubandust puudutavad reeglid määratletud:
- Võlaõigusseaduses on toodud nõuded lepingutele, mille üheks pooleks on tarbija, ja õigused lepingu rikkumise korral
- Reklaamiseaduses on toodud nõuded kauba ja teenuse reklaamile
- Turismiseaduses on toodud nõuded pakettreisi müügile ning reisiettevõtja ja majutusteenuse pakkuja kohustused
- Toote nõuetele vastavuse seaduses on kirjas toote ohutuse ja sellekohase teabe tagamise reeglid
- Alkoholiseaduses on nõuded alkoholi käitlemisele, piirangud alkohoolse joogi tarbimisele
- Tubakaseaduses on nõuded tubakatootele ja selle pakendile ning tubakatoote käitlemisele
E-kaubandus
Traditsioonilise kaubanduse kõrval on üha enam hoogu kogumas e-kaubandus, laiendades tarbijale kättesaadavate toodete ja teenuste valikut. E-kaubanduse puhul toimub toodete või teenuste pakkumine elektroonilises keskkonnas ja lepingud pakkuja ning kliendi vahel sõlmitakse elektroonilisel teel füüsiliselt üheaegselt samas kohas viibimata (st sidevahendi abil). Sidevahendi, sh arvutivõrgu abil sõlmitud lepingutele kohalduvad täpsemad nõuded on sätestatud võlaõigusseaduses. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve koostatud juhend e-kauplejatele on leitav siin.
Arvutused Eesti e-kaubanduse käibe kohta on hinnangulised. E-kaubanduse käive sisaldab e-ostude mahtusid, läbi pangalingi tehtud makseid ja ka makseid, mis on tehtud avatud pangandust kasutades. Välja on jäetud maksed, kus üheks osapooleks on avalik sektor ning finants ja kindlustussektoris on eeldatud, et maksete mahust pool on seotud e-kaubandusega.
| Aasta | E-kaubanduse käive | Muutus käibes võrreldes eelneva aastaga (%) |
| 2025 | 5,76 mld € | +10,7% |
| 2024 | 5,2 mld € | +18% |
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on valitsusasutus, mis esindab tarbijate huve ning arendab ja rakendab tarbijapoliitikat vastavalt Eesti ja Euroopa Liidu normidele.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ülesanded on:
- Järelevalve tarbijate kaitseks kehtestatud nõuete täitmise üle
- Tarbijate majanduslike huvide kaitsmine
- Tarbijate ja kauplejate nõustamine, teadlikkuse suurendamine
- Tarbijate kaebuste lahendamine
Euroopa Liidu tarbijate nõustamine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutseb ka Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus, mis abistab tarbijat siis, kui tal on tekkinud vaidlus teise liikmesriigi kauplejaga . Nõustamiskeskus kuulub üleeuroopalisse võrgustikku European Consumer Centre Network ja pakub tarbijatele mitmesuguseid tasuta teenuseid:
- Informatsioon tarbija õiguste kohta Euroopa Liidus
- Nõustamine piiriüleste ostudega seotud probleemide korral
- Konkreetsete kaebuste lahendamine või vahendamine vastavatele asutustele ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis
Tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine
Juhul, kui tarbijal on probleeme seoses ostetud toote või teenusega, näiteks kui kaupleja keeldub toodet parandamast või selle eest raha tagastamast, võib tarbija proovida vaidlust lahendada kohtuväliselt. Vaidluse kohtuväline lahendamine on kohtumenetlusega võrreldes lihtsam, kiirem ja odavam ning seepärast kasulik nii tarbijale kui kauplejale.
Tarbija ja kaupleja vahelist lepingulist vaidlust lahendab Tarbijakaitseameti juures tegutsev sõltumatu ja erapooletu tarbijavaidluste komisjon. Komisjon lahendab vaidlusi, mille üheks pooleks on Eestis registreeritud kaupleja.
Enne komisjoni pöördumist tuleb tarbijal võtta ühendust kauplejaga ja anda talle võimalus probleemi lahendamiseks. Vaidluse menetlemine komisjonis on pooltele tasuta. Menetluse tulemusena annab komisjon soovituse vaidluse lahendamiseks.
Tarbija ja kaupleja vaheliste internetipõhiste lepingutega seotud vaidluste, sealhulgas piiriüleste vaidluste, lahendamisel on abiks Euroopa Komisjoni loodud internetipõhine vaidluste lahendamise platvorm ehk ODR platvorm (Online Dispute Resolution platform). ODR platvormi kaudu on tarbijal võimalik esitada avaldus internetis sõlmitud lepinguga seotud vaidluse lahendamiseks ja leida pädev vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus, kus vaidlust lahendada.
ODR platvorm on kasutatav kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes.
Lisaks on tunnustatud veel kolme tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise üksust:
- Kindlustuse lepitusorgan Eesti Kindlustusseltside Liidu juures
E-post: [email protected], tel 667 1800, Mustamäe tee 46, Tallinn 10621 - Liikluskindlustuse lepitusorgan Liikluskindlustusfondi juures, mis lahendab kohustusliku liikluskindlustusega seotud vaidlusi
E-post: [email protected], tel 667 1800, Mustamäe tee 46, Tallinn 10621 - Advokatuuri Aukohus lahendab lepitusmenetluse korras tarbija ja advokaadi vahelisest kliendilepingust tulenevaid vaidlusi.
E-post: [email protected], tel. 662 0665, Rävala pst 3, Tallinn 10143
Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikud mudelid Eestis
2019. aastal viis Ernst & Young Baltic AS Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi uuringu, milles hinnati Eestis kasutatava tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise mudeli toimimist võrreldes teistes liikmesriikides kasutatavate mudelitega, selgitati välja ettevõtjate ja tarbijate hinnang tarbijavaidlusi kohtuväliselt lahendavate üksuste usaldatavusele ning tehti ettepanekuid võimalikeks muudatusteks, et tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine paremini korraldada. Uuringuga on võimalik tutvuda siin.
Kollektiivse esindushagi menetlus
1. jaanuarist 2025 jõustus seadus, millega luuakse kollektiivse esindushagi menetlus. Seega võeti Eesti õigusesse üle tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagide direktiiv EL 2020/1828.
Direktiivi ülevõtmisega luuakse kollektiivse esindushagi menetlus, mida on võimalik kasutada juhtudel, kui ettevõtja poolne õigusnormide rikkumine on kahjustanud või võib kahjustada tarbijate või andmesubjektide kollektiivseid huve
Seadusemuudatustega nähakse ette pädevatele üksustele võimalus esitada nii riigisiseseid kui ka piiriüleseid kollektiivseid esindushagisid.
- Riigisisene esindushagi on direktiivi kohaselt selline esindushagi, mille esitab pädev üksus liikmesriigis, kus pädev üksus oli määratud (art 3 p 6)
- Piiriülene esindushagi on direktiivi kohaselt selline esindushagi, mille esitab pädev üksus muus liikmesriigis kui see, kus ta oli määratud (art 3 p 7)
Riigisisese kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevad üksused on:
- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kõigi direktiivi kohaldamisalas olevate õigusaktide rikkumiste osas;
- Andmekaitse Inspektsioon tema vastutusalas olevate rikkumiste osas;
- Finantsinspektsioon Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 loetletud õigusaktide rikkumiste osas;
Lisaks on tarbijakaitseseaduse § 19 lõikele 3 vastaval tarbijaühendusel või muul juriidilisel isikul õigus taotleda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil enda kandmist pädevate üksuste nimekirja, kui ta vastab kõigile tarbijakaitseseaduse § 602 lg 2 p-des 1-4 sätestatud tingimustele.
Piiriülese kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevad üksused on:
- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kõigi tarbijakaitseseaduse § 661 lõikes 3 nimetatud loetelus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide rikkumisest tulenevalt;
- Andmekaitse Inspektsioon tema vastutusvaldkonnas olevate tarbijakaitseseaduse § 661 lõikes 3 nimetatud loetelus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide rikkumisest tulenevalt;
- Finantsinspektsioon tema vastutusvaldkonnas olevate tarbijakaitseseaduse § 661 lõikes 3 nimetatud loetelus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide rikkumisest tulenevalt.
Piiriüleseks pädevaks üksuseks määramist võib taotleda ka juriidiline isik, eelkõige tarbijaorganisatsioon, sealhulgas tarbijaorganisatsioon, mis esindab enam kui ühe Euroopa Liidu liikmesriigi tarbijaid, kes vastab kõigile tarbijakaitseseaduse § 662 lg 2 p-des 1-7 sätestatud tingimustele.
Lisaks võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitada taotluse nii siseriikliku kui ka piiriülese kollektiivse esindushagi esitamiseks ka muu valitsusasutus oma vastutusala valdkonnas.
Euroopa Komisjoni poolt koostatud konsolideeritud nimekiri kõikidest, sh teiste liikmesriikide pädevatest üksustest, kellel on õigus esitada piiriüleseid kollektiivseid esindushagisid, on leitav siin.
Viimati uuendatud 06.04.2026
