Noorte töötamine

Noored seisavad tööturule sisenedes silmitsi mitmete riskidega. Piiratud töökogemuse ja erialaste oskuste puudumise tõttu satutakse sageli ebastabiilsetele ja vähetasustatud töökohtadele. See aga raskendab noore iseseisvumist, piirab haridusvõimalusi ja suurendab sotsiaalse tõrjutuse riski. Riik pakub erinevate tegevustega noortele tuge, et nad jõuaksid edukalt tööturule või haridust omandama.

Noorte tööhõivet toetavad strateegilised eesmärgid on kirja pandud valdkondlikes strateegiates nagu Heaolu arengukava ja noortevaldkonna arengukava, mida viiakse ellu erinevate tegevuste kaudu.

Noortegarantii

Euroopa Liidu tasandil on liikmesriigid leppinud kokku noortegarantiis. Noortegarantii eesmärk on tagada alla 30-aastastele noortele nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidusest lahkumist kvaliteetne tööpakkumine, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktika pakkumine. 

Laiemas tähenduses pakutakse noortegarantii läbi tegevusi, et: 

  • vähendada noorte üldist tõrjutusriski
  • ennetada tööturult ja/või haridussüsteemist väljalangemist
  • mitteõppimise ja -töötamise korral tagada võimalikult kiire ja sujuv naasmine haridussüsteemi või tööturule.

Noortegarantiid uuendati EL algatusega „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ 2020. aastal. See on nõukogu soovitus, millega kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on võtnud kohustuse tagada kõigile alla 30-aastastele noortegarantii tegevuste pakkumise.

Igal liikmesriigil on noortegarantii elluviimiseks tegevuskava. Eestis koordineerivad noortegarantii tegevuskava elluviimist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Noortegarantii tegevuskava keskmes on proaktiivsed ja ennetavad tegevused 15-29-aastastele noortele, sh noortest teadmiseks vajalik noorteseire süsteem, noorteni jõudmiseks noorsootöö võimaluste tagamine (nt mobiilne noorsootöö), alaealiste töökogemuse toetamine ettevõtjate kaudu, kutse- ja kõrghariduse vastavusse viimine tööturu vajadustega, koolist väljalangemise ennetamine, kaasav haridus ja selleks vajalik õppenõustamine, töövaatlusprogrammi ja valikaine loomine, toetavad tööturuteenused (sh palgatoetus, karjääriteenused, oskuste arendamine) ja omavalitsuste toetamine.

Kuna mitteõppivate ja mittetöötavate noorte toetamine on Eestis jagunenud erinevate valdkondade vahel, on paremaks koostööks loodud ühine riiklik koostöö raamistik. See ühtlustab valdkondade vahelisi tegevusi, liikumist teenuste vahel ning võimaldab luua kohalikel omavalitsustel paindlikke ja nende piirkonnale sobilikke mudeleid.

Tutvu lähemalt:

Noortegarantii tugisüsteem

Alates 2016. aastast võimaldab noortegarantii tugisüsteem (NGTS) kohalikel omavalitsustel teada mitteõppivatest ja -töötavatest noortest ja nende toetamist ennetavalt korraldada. Tugisüsteem koosneb infosüsteemi lahendusest ja juhtumikorraldusest 16-29-aastastele noortele. IT-süsteemi abil tehakse päring riiklikesse registritesse, tänu millele saab kohalik omavalitsus nimekirja oma piirkonna 16–26-aastastest noortest, kes ei kajastu vastavates registrites. Saadud kontaktide kaudu teavitatakse noort tema võimalustest ja pakutakse vajadusel tuge.

Noortegarantii tugisüsteemi riikliku koordineerimise eest vastutab alates 2022. aastast Sotsiaalkindlustusamet. Varasema NGTS tulemuslikkuse analüüsiga saab tutvuda Balti Uuringute Instituudi kodulehel.

Koostööraamistiku põhimõtete ja tugisüsteemi elluviimist toetatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse avatud taotlusvoorude (“Noorte kõrge tööhõive saavutamine ja hoidmine”) kaudu.

Blond vanem ja tumedapäine noorem naine tiigi taustal pargipingil istumas ja jutustamas

Viimati uuendatud 14.07.2025

open graph imagesearch block image