Riik saab suunata kapitali ka strateegilistesse valdkondadesse, mis on riigi jaoks olulised, näiteks teadus- ja arendustegevusse või keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamisse. See aitab edendada majanduse pikaajalist kasvu ja innovatsiooni.
Samas tuleb sekkumist hoolikalt kaaluda, et vältida negatiivseid kõrvalmõjusid nagu näiteks turu moonutamine. Selle vältimiseks viiakse regulaarselt läbi kapitalituru uuringuid ning suheldakse turuosalistega.
Peamised tõrked kapitaliturul:
- Piisava tagatise puudus krediidiasutusest laenu taotlemisel. Sellega seondub ka tagatisväärtuste hindamise loogika väljaspool tõmbekeskusi (Tallinn, Harjumaa ja Tartu), kus tootmishoone ehituse maksumus on suurem kui selle tuleviku turuväärtus.
- Tulevase rahavoo prognoosimatus finantseerija silmis. Uue tehnoloogia arendamisel või kasutuselevõtu puhul on tulevased rahavood on ebaselged.
- Puudub piisav omakapital, st ettevõtjatel pole võimalik panustada piisavalt suure omafinantseeringuga, mis maandaks finantseerija riski.
Peamised riigipoolsed rahastamisvahendid:
- Laenukäendus. Riik pakub käendust, kui ettevõte soovib kasutada pangalaenu, liisingut või pangagarantiid, kuid selle saamiseks puuduvad tal piisavad tagatised või tegutsemisajalugu.
- Allutatud laen. Riik annab ettevõtja kasutusse kapitali, mis tänu allutatusele suurendab teiste rahastajate silmis ettevõte omafinantseeringut. See võimaldab kaasata lisarahastust näiteks pangalaenuna.
- Krediidikindlustus. Riik aitab ettevõtetel maandada nii ekspordi kui ka kodumaise müügiga seonduvaid krediidiriske.
- Omakapitali investeering. Aitamaks nii Eesti alustavatel kui ka pikemalt tegutsenud kiirelt kasvavatel ettevõtetel areneda ning kasvu rahastada, pakub riik riskikapitali.
Viimati uuendatud 08.10.2025
