OECD
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD - Organisation for Economic Co-operation and Development) on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum Pariisis.
OECD asutati 30. septembril 1961 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni järeltulijana. Hetkel kuulub liikmeskonda 38 riiki.
OECD liikmeks võivad saada riigid, mis vastavad nn Noboru kriteeriumitele ja mis on:
- sarnaselt mõtlevad
- avatud turumajandusega;
- demokraatlik pluralismiga;
- inimõigusi austavad.
OECD motoks on aidata töötada välja paremaid poliitikaid paremaks eluks - "to build better policies for better lives". OECD eesmärk on aidata kaasa selle liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laienemisele. OECD ei ole finantsorganisatsioon ega anna laene või toetusi.
Peamiselt tegeleb OECD liikmesriikide majandusnäitajate kogumise ja analüüsi täiustamisega, et kujundada tulemuslikumalt majanduspoliitilist tegevust. Samuti tegeleb OECD sotsiaalsete ja keskkonnakaitseliste probleemide analüüsimise ning ennetamisega ja mitmepoolsete kaubandussüsteemide arendamisega.
OECD liikmesriigid teevad tihedat koostööd ja selle institutsioonid käsitlevad nii üldisi makromajanduslikke kui ka erinevate majandusharudega seotud küsimusi. OECD avaldab võrdlevaid ülevaateid liikmes- ja partnerriikide majandustest. Erinevate majandusharude kohta avaldatakse statistiliste andmete kogumikke, analüüse ja soovitusi valdkondade poliitika kujundamiseks.
Majanduse analüüsimisel tehakse laialdast koostööd mitme teise maailmaorganisatsiooniga, näiteks Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapank (WB) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), G7 ja G20.
OECD koduleht
OECDst välisministeeriumi kodulehel
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peamised tegevusvaldkonnad OECD-s
Erilise tähelepanu all on OECD-s majandus- ja rahandusteemad, nii üldised makromajanduslikud kui ka erinevate majandusharudega seotud küsimused. Erinevate majandusharude kohta avaldatakse statistiliste andmete kogumikke, analüüse ja soovitusi valdkondade poliitika kujundamiseks.
Majanduse analüüsimisel tehakse laialdast koostööd mitme teise maailmaorganisatsiooniga, näiteks Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank ja Maailma Kaubandusorganisatsioon.
Faktipõhised ja kvaliteetsele statistikale toetuvad analüüsid on algusest peale olnud Eesti keskne huvi - eriti sellistel teemadel nagu riikide majandused ja poliitikavalikud, finantsteenused ning kindlustus ja erapensionid, riigirahandus, pensionisüsteemide kestlikkus, riigieelarvete rakendusliku poole innovatsioon (sh digitaliseerimine, tulemusjuhtimine), üldisemad struktuurireformid ja tootlikkuse kasvatamine ning kestlik rahastamine.
Kaubandus ja investeeringud. OECD eesmärk on aidata kaasa selle liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laienemisele.
OECD seisab selle eest, et kaupade (s.h teenuste) ja investeeringute liikumine oleks avatud ning piiravad meetmed võimalikult õiglased ja põhjendatud. OECD viib läbi uuringuid ja analüüse, mis mõõdavad kaubanduse ja investeeringute mõjusid, erinevaid globaalseid väärtusahelaid ning annavad poliitikatele empiirilise tagapõhja.
Eestile üheks olulisemaks OECD mõõdikuks on teenustekaubanduse piirangute indeks (STRI - Services in Trade Restrictions Index), mis mõõdab ja võrdleb liikmesriikide teenustekaubandust piiravaid meetmeid. Aktiivne kogemuste vahetus käib investorteeninduse mõjude hindamise ja ekpordikrediidi meetmete teemadel.
OECD suunised vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimiseks. OECD on 1976. aastast rakendanud suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele (OECD Guidelines for Multinational Enterprises), mille eesmärgiks on tagada ettevõtjate vastutustundlik tegutsemine sihtriigis kooskõlas OECD printsiipidega.
Suunised on kohaldatud OECD rahvusvaheliste investeeringute ja hargmaiste ettevõtete deklaratsiooniga, mida on kohustatud järgima kõik OECD liikmesriigid ning deklaratsiooniga ühinenud riigid (50 liitunud riiki s.h kõik ei ole OECD liikmed).
Igas suunistega liitunud riigis on loodud riiklik kontaktpunkt (NCP - National Contact Point), mille ülesandeks on tutvustada vastutustundliku äritegevuse suuniseid ja käsitleda kaebusi, mis on esitatud OECD suuniste rikkumiste kohta. Eesti liitus suuniste rakendamise deklaratsiooniga juba 2001. aastal, enne OECD-ga ühinemist. Riikliku kontaktpunkti ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Suuniste täitmisel tehakse koostööd ettevõtjate ja ametiühingute esindajatega OECD juures. Samuti on juhiste paremaks elluviimiseks loodud tsiviilühiskonna juhtgrupp OECD Watch, mis koosneb 130 erinevast, peamiselt keskkonna ja inimõigustega tegelevast organisatsioonist.
Suuniste rakendamisega tegeletakse ka temaatiliselt sellistes valdkondades nagu digitaliseerimine, lapstööjõu ärakasutamine, kliimamuutused ja ressursside kaevandamine/kasutamine, digitaliseerimine, sport ja korruptsioon, avalikud hanked, sooline võrdõiguslikus ja finantsteenused. Vajadusel saab konkreetsemalt lugeda OECD veebisaidilt.
Digitaliseerimine ja telekommunikatsioon. OECD Going Digital algatus on loodud digitaliseerimise mõjude analüüsimiseks ja hindamiseks erinevates horisontaalsetes tegevusvaldkondades. OECD on pannud paika indikaatorid, mis aitavad mõõta riikide n.ö digitaalset valmisolekut, samuti töötanud välja erinevaid suuniseid, mida on jooksvalt uuendatud.
MKM edendab OECD eesmärke digioskuste ja töökohtade valdkonnas, toetades elanike ja töötajate digipädevuste arendamist, ligipääsetavate digiteenuste loomist ning inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti kasutuselevõttu. Nende tegevuste eesmärk on tagada, et digitaliseerimisest saadav kasu jõuaks kõigi ühiskonnagruppideni ning vähendaks olemasolevat sotsiaalset või regionaalset ebavõrdsust.
OECD on pannud paika indikaatorid, mis aitavad mõõta riikide n.ö digitaalset valmisolekut, samuti töötanud välja erinevaid suuniseid, mida on jooksvalt uuendatud.
2019. aastal leppisid OECD liikmed kokku tehisintellekti suunistes, millest on eeskuju võtnud paljud teised rahvusvahelised organisatsioonid s.h. Euroopa Liit. Aastal 2024. aastal uuendati neid suuniseid, et ajakohastada neid toimunud tehnoloogiliste arengutega generatiivses tehisintellektis.
Tarbijakaitse ja turismi teemadel tutvustavad liikmesriikide eksperdid oma parimaid praktikaid ning viiakse läbi mõjude alaseid uuringuid ja analüüse.
Tarbijakaitse tegevuses keskendutakse palju tarbijate õigustele ning tooteohutusele. Turismivaldkond sai väga tugevalt mõjutatud COVID-19 pandeemiast, mistõttu tegeleti turismi valdkonnas paljude kriisi mõjude leevendamise küsimustega.
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO)
Maailma Kaubandusorganisatsioonis toimuvad
kaubavahetuse ja teenustekaubanduse liberaliseerimise ning uute valdkondlike reeglite väljatöötamise läbirääkimised.
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO)
Maailma Kaubandusorganisatsioonis toimuvad
kaubavahetuse ja teenustekaubanduse liberaliseerimise ning uute valdkondlike reeglite väljatöötamise läbirääkimised.
Eesti osalemine mitmepoolses kaubandussüsteemis algas vaatlejaliikme staatusega 1992. aasta juunis ja päädis Eesti saamisega Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) täisliikmeks 13. novembril 1999.
Maailma Kaubandusorganisatsioon loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega ühinenud riikide baasil ja selle peakorter asub Šveitsis Genfis.
Alates 1. maist 2004 osaleb Eesti Euroopa Liidu liikmena mitmepoolses kaubandussüsteemis ja WTO töös Euroopa Liidu struktuuride kaudu. Liiduga ühinedes oleme võtnud üle kõik Euroopa Liidu kohustused ja õigused WTOs. EL Nõukogu kaubanduspoliitika komitee (TPC - Trade Policy Committee) aruteludel püütakse leida kõigile sobivad lahendusi. Eesti toetab liberaalset ja vaba kaubanduspoliitikat. Eesti eesmärgiks EL väliskaubanduspoliitikas on nii Eesti ettevõtjate huvide edendamine kui ka võimalikult hästi toimiv EL väliskaubanduse kontekstis.
WTO kõrgeim täitevvõimu asutus on kõigi liikmete esindajatest koosnev ministrite konverents, mis tuleb kokku vähemalt kord kahe aasta jooksul.
Peale WTO nõukogude, komiteede ja töögruppide regulaarsete istungite võtab Eesti osa mitmepoolsetest läbirääkimistest (näiteks teenustekaubanduse vallas), uute liikmete ühinemisprotsessist ja täidab WTO liikmeks saamisel võetud kohustusi. Eesti kaubandushuvisid arvestades on üks oluline töösuund osalemine WTO-ga ühinevate riikide läbirääkimistel – nende seas on Eestile olulisi kaubanduspartnerid .
- WTO kodulehekülg
- WTOst Välisministeeriumi lehel
Viimati uuendatud 08.10.2026
