Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine

Kosmosepoliitika

Eesti tegevused kosmosevaldkonnas on tihedalt seotud Eesti Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmelisusega ja Euroopa Liidu kosmoseprogrammiga. ESA täidab Eesti kosmosevaldkonnas hankeagentuuri rolli, kuni pole loodud vastavat riiklikku struktuuri. Täna realiseerivad ettevõtted ning teadus- ja arendusasutused ESA liikmelisuse kaudu kosmosevaldkonnast tulenevaid võimalusi. Eesti kosmosevaldkonna visioon on olla tugev partner Euroopa kosmoseprogrammides, aidates kindlustada Euroopa liidrirolli autonoomsel, ohutul ja turvalisel kosmosesüsteemide arendamisel ning opereerimisel avakosmoses ja otsustusprotsesside juhtimisel Maal. Visioon on seotud valdkondadega, kus Eesti on traditsiooniliselt tugev olnud.

Eesti kosmosepoliitika keskendub järgmistele tegevustele: 

• Avaliku sektori ja avalike teenuste arendamine 
• Tehnoloogiaettevõtluse arendamine 
• Haridus ja teadus

Liikmelisuse taotlemine CERNis

CERN ehk Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon on rahvusvaheline teadusasutus, mis asutati 1954. aastal. Praeguseks on CERN-il 23 liiget, lisaks 8 assotsieerunud liiget ja vaatlejaliikmed, sh nt US, JP, EL, RU. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö tuumauuringute vallas. CERN-i peamine tegevus on kõrge energia füüsika uuringud ja selleks vajaliku tehnoloogia (sh infotehnoloogia) väljatöötamine. Lisaks sellele tegeleb CERN üliõpilaste, teadlaste ja inseneride koolitamisega. 

Eesti on CERNi assotsieerunud liige, kuid taotleb 2023. aasta seisuga täisliikmelisuse staatust. Eesti ja CERNi koostöö ulatub 1996. aastasse, mil sõlmiti koostööleping. Peamiselt osalevad Eesti teadlased CERN-i eksperimentaalsetes ja teoreetilistes osakeste füüsika uuringutes. Lisaks koolitatakse Eesti üliõpilasi ja füüsikaõpetajaid suvekooli raames. Eesti ettevõtetele on võimalik osaleda CERNi hangetel. Täisliikmelisuse saavutamine on oluline, et kaoks ära piirang, mille kohaselt saavad Eesti ettevõtted hangetel osaleda ja CERNis töölepingu alusel Eesti inimesed töötada maksimaalselt aastase liikmemaksu ulatuses (Eestis nt 2022. aastal 1.3 mln CHF).
 

Rakendusuuringud ja eksperimentaalne arendustegevus

Rakendusuuringute ja eksperimentaalse arendustegevuse olemus on uurimine, katsetamine ja testimine. Tegevus on riskantne, kuna tulemused ei ole ette teada. Seetõttu on neisse tegevustesse investeerimine ettevõtte jaoks nii tehnoloogiline kui ka äriline risk. Riik aitab eri meetmete kaudu ettevõtete jaoks seda riski maandada. Peamised riskide kaas-kandmise tööriistad on Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutuses (nt innovatsiooni- ja arendusosakud, tootearenduse toetus, rakendusuuringute programm jne). Niisamuti tasub Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutusest otsida nõustamisteenuseid, meistriklasse jms, kus oma valdkonna tippspetsialistide abil saab leida vastuseid ettevõtete spetsiifilistele innovatsioonialastele küsimustele. 

Lisaks on riik AS Metrosert juurde loomas Eesti esimest ettevõtjate vajadustest lähtuvat rakendusuuringute keskust, sarnaselt eeskujuks olevate innovatsiooniliidrite riikidega (nt VTT  Soomes, RISE Rootsis, Fraunhofer Saksamaal jne). Rakendusuuringute keskuse eesmärk on teha teadus- ja arendustegevust koos ettevõtetega ja ettevõtete jaoks, et suurendada erasektori teadmus- ja tehnoloogiamahukust. 
Ettevõtete teadmusmahukuse suurendamisel on lisaks rahalistele vahenditele oluline ka kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. Selles osas on riigil eri valdkondades eri poliitikasekkumised, MKM annab Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu oma panuse inseneride järelkasvu soodustamisse spetsiifilise inseneritudengite toetusmeetmega, kuhu peavad olema kaasatud ka ettevõtjad. Tänased Solarride´i, Tudengvormelit, EstCube´i  jt inseneriprojekte ehitavad üliõpilased on kõrgelt kvalifitseeritud töötajad homsel tööjõuturul.
 

Digitaliseerimine ja digitehnoloogiad

Kuigi avalike teenuste poolest on Eesti riik üks digitaliseeritumaid maailmas, ei ole ettevõtted sama kiirelt jõudnud digitaliseerimise arengutega kaasas käia. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on digitaliseerimise toetused ja nõustamisteenused. 

Tehisintellekti- ja robootikalahenduste kasutuselevõttu tööstusettevõtete seas innustab AI&Robotics Estonia, mis kuulub üle-Euroopalisse digitaalsete innovatsioonikeskuste võrgustikku. 

Tehnopol rakendab tehisintellekti arenguprogrammi, mille eesmärk on aidata Eesti ettevõtetel kasutusele võtta tehisintellekti (AI) lahendusi, tõstes sellega nende konkurentsivõimet ja tagades Eesti majanduse kestlikkuse ka tulevikus. AI arenguprogramm koosneb kahest töötoast aastas, AI põhiste pilootprojektide rahastamisest, AI kiirendist ja eelseminarist, AI ideepäevadest ning kogemuslugude jagamisest.
 

Avaliku sektori innovatsioon

See, kui innovaatiline on riik ise, mõjutab otseselt ka riigi võimekust olla ettevõtjatele vääriline partner. Avalik sektor saab innovatsioonivõimekust demonstreerida näiteks innovatsiooni soosivate regulatsioonide, riigihangete või muude innovaatiliste algatuste kaudu. 

Koostöös Rahandusministeeriumi ja Riigikantseleiga seisab MKM hea selle eest, et riigihankeid tehes muutuks riik innovatsiooni soosivamaks. Aastas hangib riik turult tooteid-teenused 4–5 miljardi euro eest, mis moodustab SKPst 12–18% – see on märkimisväärne ostujõud. Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutuses saab nõu innovatsiooni toetavate riigihangete läbiviimiseks. TAIE arengukava eesmärkide saavutamiseks on  Riigikantseleil vastav avaliku sektori innovatsiooni toetusmeede. 

Accelerate Estonia aitab eemaldada ettevõtjate teelt regulatiivsed tõkked, avades tee innovaatilistele lahendustele ja seeläbi muutes Eestit uuenduslike ideede testimisplatvormiks. 
 

Partnerlus erasektoriga

TAIE arengukava ambitsioonikaid eesmärke ei suuda riik üksi saavutada ning lisaks tavapärastele toetusmeetmetele on selleks vaja strateegilist partnerlust erasektori esindusorganisatsioonidega. 

Võimestamaks tööstuse erialaliite, toetab MKM Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu erialaliitudes arendusnõunike värbamist. Eesmärk on toetada nii erialaliitude endi innovatsioonivõimekuse kasvatamist kui ka liitude liikmesettevõtete teadlikkuse suurendamist arendustegevuse ja innovatsiooni võimalustest äritegevuses. 

Kootöös Tööandjate Keskliidu ning oma valdkonna ekspertidega nii ettevõtlusest kui ka teadusest on valminud innovatsioonitrepp, mille eesmärk on toetada ettevõtete samm-sammulist sisemist muutust innovatsiooni teel.