Riigivara valitsejad ja volitatud asutused peavad regulaarselt üle vaatama oma haldusalas olevad maad. Selleks teostatakse analüüs, et hinnata, kas maade senine kasutus ja valitsemise eesmärk on jätkuvalt asjakohane. Analüüs hõlmab kõiki kinnisasju, mille valitsemise eesmärk on maareservina säilitamine või mille kasutust või staatust muudetakse.
Kinnisasi loetakse maareservi, kui analüüsi tulemusel määratakse sellele riigi kinnisvararegistris valitsemise eesmärgiks maareservina säilitamine. Määramata või ajutiselt mittevajalikud kinnisasjad kuuluvad samuti maareservi kuni uue analüüsi või otsuse tegemiseni. Kinnisasi arvatakse maareservist välja, kui see võõrandatakse või sellele määratakse uus valitsemise eesmärk.
Analüüs tuleb teha:
- kinnisasja omandamisel;
- kui tekib huvi maa kasutamiseks või omandamiseks;
- kui kinnisasja kasutuseesmärk muutub või kaob;
- soovituslikult vähemalt iga viie aasta järel.
Uus analüüsi tööriist
Analüüsi tegemise lihtsustamiseks on riigi kinnisvara ruumiandmete andmebaasi (KATRI) juurde välja töötamisel spetsiaalne analüüsikeskkond, mis aitab vähendada käsitsi tehtava töö mahtu ning hoida kokku aega ja ressursse. Tööriist peaks valmima järgmise aasta alguses.
Analüüsikeskkond:
- kogub automaatselt andmeid erinevatest registritest;
- võimaldab teha ruumianalüüse;
- kannab analüüsi tulemused automaatselt RKVRi.
Aastaks 2031 analüüsitakse läbi kõik riigi omandis olevad kinnisasjad ja edaspidi keskendutakse maareservi kuuluvate kinnisasjade haldamisele.
Riigimaa reservis säilitamise eesmärgid
Kui kinnisasjal on looduskaitselised piirangud või see on vajalik kaitseala säilitamiseks, laiendamiseks või taastamiseks. Selliseid maid ei võõrandata eraomandisse, sest nende kasutamine on piiratud ning neid tuleb majandada vastavalt looduskaitsenõuetele.
Näiteks tuleb säilitada kinnisasjad, millel kehtiv kaitsekord (kaitseala piiranguvöönd, kaitsealuste liikide elu- ja toitumispaigad vms) ei võimalda kinnisasja eraomandisse võõrandada, aga võimaldab selle anda teatud tingimustel kasutusse.
Näitena võib tuua poollooduslike koosluste esinemisalad, rohunepi elupaigad ja suur-konnakotka toitumisalad, mida ei tohi muuta põllumaaks, vaid peab säilitama püsirohumaana ja hooldama kindlatel tingimustel. Vältida tuleb ka sellise kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja eraomandisse võõrandamist, mis kuulub looduskaitseseaduse § 20 alusel riigile omandamisele. Samuti maa-alad, mille looduse kaitsmise vajadus on alles välja selgitamisel, näiteks projekteeritavad looduskaitsealad.
Kui kinnisasi on vajalik avalikuks kasutamiseks, näiteks veeseaduse § 23 ja § 24 alusel avalikult kasutatavaks määratud veekogude kaldaalad ning muude veekogude kaldaalad.
Kaldaalad tuleb säilitada rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilimiseks, inimtegevusega põhjustatud kahjuliku mõju piiramiseks, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamiseks ning rannal ja kaldal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamiseks.
Juhul, kui kaldaalal asuv kinnisasi on munitsipaal- või eraomandis, siis ei kuulu see automaatselt riigi poolt omandamisele.
Kui kinnisasi sisaldab riigile olulise väärtusega metsamaad või on vajalik ökoloogilise mitmekesisuse, asendusmetsastamise või avaliku kasutuse tagamiseks.
Riigil on otstarbekas säilitada reservis metsamaad ja osaliselt metsastunud maid, mis on potentsiaalselt vajalikud rekreatsioonialadeks või metsa raadamise kompenseerimiseks ehk asendusmetsastamiseks.
Samuti on mõistlik hoida reservis maad, mis on oluline ökoloogilise mitmekesisuse säilitamiseks, eriti juhul, kui selline maa võib sattuda arenduse ja ehitamise surve alla (nt linnade jm tiheasustusalade ümbruses asuvad rohealad).
Säilitada on vaja ka tiheasustuse ümber asuvat metsa, mis on sageli suure avaliku huviga, sest seal käiakse puhkamas, marjul, seenel, matkamas või sportimas, või mis kaitseb asulaid mürareostuse või ebasoodsate ilmastikumõjude eest.
Kui kinnisasi on riigile oluline põllumajandusliku tegevuse jätkumiseks.
Toidujulgeoleku tagamiseks on riigil otstarbekas säilitada ja kasutuses hoida põllumajanduslikuks tegevuseks sobivat maad, sealhulgas nii haritavat maad, looduslikku rohumaad kui ka karjatamiseks sobivat erineva loodusliku seisundiga maad.
Põllumajandusliku tegevuse jätkumise tagamiseks tuleb vältida sellise maa võõrandamist ja eelistada maa rendile andmist. Sellega saab riik kontrollida, et põllumajandusmaa ei satuks kasutusse muul eesmärgil, ei võsastuks ja oleks sihipärases kasutuses.
Kui kinnisasi on antud maavara kaevandamiseks kasutusse või võib tulevikus olla vajalik maavara kaevandamiseks.
Maapõueseaduse järgi riigile kuuluvate maavaradega kinnisasjad hoitakse riigi omandis, et vajaduse korral oleks võimalik maavara kaevandada. See hõlmab nii teadaolevate maavaravarudega kui ka uurimata, kuid potentsiaalselt maavararikaste alade säilitamist.
Mõne maavara (nt savi, põlevkivi, fosforiit, samuti maavara prognoosvarud) korral tuleb maa säilitamise vajadus välja selgitada koostöös Kliimaministeeriumiga või asjaomase valdkonna eest vastutava asutusega.
Kui kinnisasi on vajalik riigi strateegiliste kohustuste, taristu või riigikaitseliste objektide rajamiseks ja arendamiseks või vahetusmaana riigi vajadusteks eraisikutelt omandatava maa kompenseerimiseks. See tagab võimaluse ellu viia olulisi avalikke projekte ja täita riigi pikaajalisi vajadusi.
Näiteks üleriigilises, eri- või maakonnaplaneeringus määratakse kindlaks maa-alad, kuhu on riigil pikas perspektiivis kavas rajada üleriigilise tähtsusega objekte, nagu maanteed, raudteed, sadamad, lennuväljad, riigikaitselised objektid jne. Samuti selliste objektide laiendamiseks ja teenindamiseks vajalik maa ning nende lähiümbruses paiknev arengu tagamiseks vajalik maa.
Seejuures on ette tulnud ka olukordi, kus riigil on vaja eraisikutelt maad omandada raudtee või riigimaantee rajamiseks, riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks vm. Vahetusmaa on vajalik juhul, kui eramaa omanik ei ole nõus maad riigile müüma ja soovib maad vastu saada.
Kui kinnisasi võib tulevikus olla vajalik avalike teenuste, haldusülesande täitmiseks, kogukondlike tegevuste või muu avaliku huvi elluviimiseks.
Näiteks haridus- või teadusasutuste, hoolekande ja tervishoiuasutuste, riigimajade ja sotsiaalmajade rajamiseks potentsiaalselt vajalikud maad.
Samuti maa, mis sobib kliimakindluse ja turvalise elukeskkonna loomiseks, näiteks pargid, haljasalad, tervisespordi harrastamiseks või kogukonna ühistegevuseks vajalikud alad, sealhulgas mänguväljakud, kettagolfi alad, koerte jalutusalad, lauluväljakud, külaplatsid ning kogukondlikud aiamaad.
Avalik huvi võib tuleneda ka rohepoliitika eksperdirühma raportis kirjeldatud keskkonnakoormuse kasvamise vältimise ja teistest maapoliitikaga seotud eesmärkidest.
Sellised maad hoitakse riigi maareservis kuni täpsema kasutusvõimaluse selgumiseni näiteks planeerimismenetluses. Seejärel saab riik kaaluda maa kohalikule omavalitsusele või muule isikule võõrandamist või kasutamiseks andmist.
Kui kinnisasjalt on võimalik pikaajaliselt tulu teenida või see on perspektiivne majanduse ja tootmise arendamiseks, hoitakse maad reservis, et seda tulevikus kasutada või väärindada riigile kõige kasulikumal viisil.
Vajaliku maareservi hulka võivad kuuluda ka kinnisasjad, mille valitsemise põhiline eesmärk on reservina säilitamine, aga millelt on riigil võimalik teenida tulu (nt hoonestusõiguse seadmise teel), seda parimal võimalikul viisil väärindades (nt planeeringutega).
Näiteks on mõistlik säilitada maad, millelt pikaajaline tulu teenimine on riigile kasulikum kui ühekordse müügitulu saamine. Maareservis säilitatakse majanduse ja tootmise arendamiseks või potentsiaalselt nendeks eesmärkideks sobivad maad. Levinud on riigimaade kasutusse andmine näiteks taastuvenergia või muu tootmistegevuseks ja piirkondliku ettevõtluse edendamiseks.
Konkreetse kasutuseesmärkide ja -ulatuse selgumisel kaalutakse maa eelnimetatud eesmärkidel kasutusse andmist või võõrandamist.
Kui kinnisasjal on arenduspotentsiaal, kuid selle lõplik kasutusotstarve ei ole veel kindlaks määratud, hoitakse maad reservis kuni konkreetse kasutusviisi selgumiseni planeerimismenetluses.
Näiteks ala, mis on üldplaneeringu järgi elamuarenduse potentsiaaliga, aga mida kasutatakse maatulundusmaana või muul viisil, on mõistlik säilitada, kuni detailplaneeringuga nähakse ette konkreetne maakasutusviis.
Kui kinnisasja reservis säilitamine on vara valitseja hinnangul vajalik võimalike tulevaste riigi vajaduste või riigivaraseaduses sätestatud eesmärkide täitmiseks.
Näiteks võib olla vajadus säilitada maad, millel puuduvad eelmistes punktides kirjeldatud omadused, aga mis võib osutuda edaspidi riigile siiski vajalikuks mõnel riigivaraseaduses sätestatud eesmärgil.
Viimati uuendatud 11.08.2026
