Riigimaa väärindamine

Riigimaa väärindamise tegevused lähtuvad Vabariigi Valitsuse eesmärgist tõhustada riigi maakasutust ning selleks on kehtestatud  põhimõtted ja ajakohastatud hoonestusõiguse ning pikaajalise kasutuse lepingute tingimused, et võimaldada maa sihipärast ja ühtsetel alustel kasutust. Piiratud maaressursi tingimustes on enne võõrandamist otstarbekas maad väärindada, et tõsta selle väärtust ja suunata ruumilist arengut, sh läbi planeeringute ja hoonestusõiguse rakendamise.

Hoonestusõigus on teadlik riigimaa kasutuslahendus, mis võimaldab ehitada ja arendada nii, et maa jääb riigi omandisse ning selle strateegiline kontroll säilib. See mudel toetab ühtaegu riigi ruumilise arengu juhtimist ja arendajate ligipääsu maa kasutamisele, pakkudes paindlikku alternatiivi maa võõrandamisele ning soodustades projektide elluviimist, mis muidu ei pruugiks teostuda.

Maa väärindamine

• Maa väärtuse sihipärane ja kontrollitud kasvatamine, mille tulemuseks võib lisaks majanduslikule kasule olla ka laiem ühiskondlik kasu, näiteks parem ruumikvaliteet ja avalik hüve.
• Eesmärk on tõsta maa majanduslikku ja strateegilist väärtust, suunata ruumilist arengut ning tagada, et maa ei jääks passiivselt kasutamata.
• Riik väärindab maad eelkõige juhtudel, kui maa võib tulevikus olla vajalik, kuid ei ole hetkel strateegiliselt kriitiline, kohene müük ei ole otstarbekas ning väärtust ja kasutuspotentsiaali saab suurendada planeeringute või hoonestusõiguse abil.