Kriisireguleerimine

Eestis koordineerib riigikaitse ja julgeoleku tagamist ning kriisireguleerimist valdkondadeüleselt Riigikantselei (loe täpsemalt: https://www.riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/julgeoleku-ja-riigikaitse-koordineerimine). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesandeks on seejuures tagada oma valitsemisala valmisolek ja võimekus kriise lahendada või nende lahendamisesse kaasuda.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tuleb vastavalt hädaolukorra seadusele tagada nelja elutähtsa teenuse toimepidevus:

  1. telefoniteenus,
  2. mobiiltelefoniteenus,
  3. andmesideteenus ning
  4. elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine.

Koos Riigi Infosüsteemi Ameti, Tarbijakaitse ning Tehnilise Järelevalve Ameti ja valdkonnas tegutsevate olulisemate ettevõtetega tuleb tagada, et teenused toimiks järjepidevalt igas olukorras võimalikult kaua. Kui teatud olukordades teenused siiski katkevad, tuleb need kiiresti taastada.

Selleks, et nii ettevõtted kui ka kogu ühiskond laiemalt teaksid, millisele tasemel tuleks igas olukorras vastata ning kui kiiresti teenust ka taastada, on kehtestatud igale teenusele toimepidevuse nõuded. Huvi korral saab lugeda nende kohta Riigiteataja veebilehelt.

Ettevõtete ülesandeks on koostada enda toimepidevuse riskianalüüs ja riskide maandamise plaan. Näiteks, millised riskid tema teenuse osutamist ohustada võivad, kuidas on võimalik neid riske ennetada või maandada ning juhul, kui teenus siiski katkeb, mida selle taastamiseks tuleb ära teha. Juhend riskianalüüsi ja plaani koostamiseks on leitav Riigikantselei veebilehelt.

Juhul, kui elutähtsa teenuse katkestust ei ole võimalik lubatud aja jooksul taastada ja/või see kahjustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või toob kaasa tõsiseid ja ulatuslikke häireid teistes elutähtsates teenustes, siis tuleb sellest tekkinud hädaolukorra lahendamist hakata juhtima Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil. See tähendab endas nii olukorrateadlikkuse kujundamist, infovahetust kaasatud partneritega, tegevuste koordineerimist, avalikkuse teavitamist jms.  

Elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise hädaolukorda lahendab Riigi Infosüsteemi Amet. Siinjuures tehakse tihedalt koostööd ka teiste hädaolukorra juhtasutustega nagu näiteks Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet jne.

Kriisireguleerimine lähtub muuhulgas ülesannete jäävuse põhimõttest, mis tähendab, et kõik asutused ja inimesed täidavad oma ülesandeid ka kriisiolukordades. Seega tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldada ka teiste valitsemisala valdkondade (näiteks nagu riigiportaal eesti.ee, ettevõtlus jne) toimimist erinevates kriisiolukordades ühiskonnale hädavajalikul tasemel ning toetada sõjalise riigikaitse tagamist. Olulist rolli kannavad sellest põhimõttest tulenevalt ka Riigi IT keskus RIT ja  Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus RIKS.

Alates 1. juulist 2021 haldab hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist (nt vedelkütus, maagaas, toit, ravimid ja isikukaitsevahendid) ja hoiustamist ning hoolitseb nende kasutusele võtmise korraldamise eest  Aktsiaselts Eesti Varude Keskus.

Kontaktid

Nimetus Ametinimetus Üksus Telefon E-posti aadress

Viimati uuendatud 25.07.2023

search block image