Eestis kehtivad energiamahukatele ettevõtetele keskmiselt ligi 1,6 korda kõrgemad taastuvenergia tasud kui mujal Euroopas. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul pärsib see ettevõtete konkurentsivõimet ja ka uute tööstusinvesteeringute Eestisse meelitamist.
“Konkurents investeeringute nimel meie lähiriikide seas on väga tihe ja investeeringute siia meelitamiseks on meil vaja mõistliku hinnaga puhast energiat. Meie lähinaabrid Soome ja Rootsi, aga ka Läti ja Leedu on juba sellised soodustused oma tööstusettevõtetele teinud,” nentis Keldo. Kuigi ministri sõnul pole elektrihind ainus investeerimisotsust mõjutav tegur, on see üks olulisemaid. Taastuvenergia tasule soodustuse tegemine annab investoritele täiendavat kindlust, et tööstus ja investeeringud on Eestisse oodatud ja riik on valmis selle nimel samme astuma,” lisas Keldo.
Taastuvenergiatasude hinnalae sihtgrupiks on ettevõtja, kelle aastane elektritarbimine on suurem kui 1 GWh. Muudatuse tulemusel hakkab ettevõtetele kehtima 75-85 protsendi suurune soodustus olenevalt sektorist. Soodustus kehtib vaid neile ettevõtetele, kes kasutavad energiajuhtimissüsteeme või -auditeid, mis tagavad tõhusa energia tarbimise.
Tänu hinnalaele maksab suurtarbijast ettevõte aastatel 2026-2028 iga tarbitud megavatt-tunni eest keskmiselt 6,8 eurot vähem.
Statistikaameti hinnangul on meetme tingimustega sobituvaid suurtarbijaid 2023. aasta andmete põhjal Eestis kokku ligi 100. Sektoritest on suurim mõju puidu- ja paberitööstusele, toiduainetetööstusele ja keemiatööstusele ehk sektoritele, kus elektrihind moodustab kogukuludes suurema osa.
Meetme laiem eesmärk on toetada pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute ehk PPA-de (Power Purchase Agreement) turu teket, mistõttu seotakse ettevõtetele kehtiv soodusmäär järk-järgult pikaajaliste ostulepingute olemasoluga.
Keldo sõnul on selle eesmärk motiveerida roheliste lepingute sõlmimist ja tagada taastuvenergia arendajatele investeerimiskindlus. “Pikas plaanis soovime tagada roheenergia jätkuva jõudmise turule, sest see aitab tuua energiahindu alla kõigile - nii ettevõtjatele kui kodutarbijatele. Selleks on aga vaja, et tulevased tuule- ja päikesepargid saaksid pankadelt rahastust. Pankade jaoks on oluline, et roheenergia tootjal oleks stabiilne tuluallikas ja PPA-d aitavad seda tagada,” lisas minister.
Soodusmäära kehtestamine eeldab elektrituruseaduse muutmist ja riigiabi luba Euroopa Komisjonilt. Seadusemuudatus on Kliimaministeeriumi ja MKM-i koostöös kavas valitsusse tuua hiljemalt aasta lõpuks.
Meetme kulu on aastatel 2026-2028 keskmiselt 9 miljonit eurot aastas. Vajalikud vahendid leitakse 2026. aasta riigieelarve ja riigieelarve strateegia 2026-2029 protsessis.
Taastuvenergia tasude diferentseerimine on üks MKM-i majanduskasvu tegevuskava tegevustest 2025. aastaks.
