Kindlatel reeglitel toimima hakkav testimiskeskkond annab ettevõtjale võimaluse testida tehnoloogiat reaalelu tingimustes. Ettevõtja ja riik saavad koguda väärtuslikku andmestikku, et arendada päriseluks vastavaid tooteid ning täiendada ja kaasajastada seadusandlust, et uued lahendused oleksid seadusega lubatud.
Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo sõnul on siiani innovaatiliste toodete testimisi tehtud n-ö hallil alal ja seadusi loominguliselt tõlgendades.
„Senine viis pole aga jätkusuutlik, see pärsib innovatsiooni ja uputab ettevõtted bürokraatiasse. Tulevikulahendused nagu näiteks toitu kohale vedavad droonid või iseteenindusapteegid takerduvad praegu õigusruumi piirangutesse, sest seadused ja regulatsioonid ei jõua tehnoloogia arenguga sammu pidada. Selleks et neid nutikaid tooteid ja teenuseid meie kõigini tuua, on vaja neid testida, et mõista kas lahendus sobib turule. Siis selgub, kas on vaja ka seaduseid muuta. Selleks loomegi ametlikud keskkonnad testimiseks, kus olemasolevad seadused ettevõtteid n-ö ei takista,“ selgitas Keldo.
Testimiskeskkondade ehk regulatiivliivakastide loomiseks muudetakse majandusseadustiku üldosa seadust, kuhu lisatakse säte, mis lubab eksperimenteerimist sektorite üleselt. Testimist viiakse läbi vastutava riigiasutuse heakskiidul, järelevalveasutuse kontrolli all, kindlas kohas ja ajavahemikus.
„Eesti oleks esimene Euroopa Liidus, kes võimaldab sektorite ülest ja laiapõhjalist eksperimenteerimist regulatiivliivakastides. See loob meile konkurentsieelise, sest meelitame siia kõrge lisandväärtusega ettevõtteid ka teistest riikidest, rahvusvahelist talenti ja välisinvesteeringuid. Innovatsioon ja tehnoloogiliste lahenduste kiirem turule toomine on Eesti võimalus siinse majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks ja hoidmiseks. Ärme jäta seda kasutamata ja hoiame oma kohta digitaalarengu kõrgliigas,“ ütles Keldo.
Rahvusvahelised uuringud näitavad, et regulatiivliivakastides osalevad ettevõtted kaasavad keskmiselt 15 protsenti rohkem kapitali. Eestis tähendab see, et järgmise kümne aasta jooksul võivad sellised ettevõtted kaasata ligi 1,7 miljardit eurot, mis on 220 miljonit rohkem kui tavapärastes tingimustes. Samuti on nende ettevõtete investeeringute kaasamise tõenäosus 50 protsenti suurem.
Viimase viie aasta jooksul on iga Eesti iduettevõtluse sektorisse kaasatud euro toonud keskmiselt 37 senti maksutulu. Eksperimenteerimise raamistiku puhul võiks see tähendada 307-633 miljoni euro suurust maksutulu. Lisaks suurendavad regulatiivliivakastides osalevad ettevõtted oma teadus- ja arendustegevuse investeeringuid 10-15 protsenti ja esitavad 63 protsendi suurema tõenäosusega patenditaotlusi.
