Väliskaubandus

Väliskaubanduseks loetakse kaubandust Euroopa Liidust väljapoole jäävate riikidega ehk kolmandate riikidega ning seetõttu kehtivad Eestis kõik Euroopa Liidu sõlmitud kaubandust soodustavad kahepoolsed või regionaalsed lepingud. 

Väliskaubanduse õigusraamistiku arendamine toimub eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kaudu, milles Eestit ja teisi liikmesriike esindab Euroopa Komisjon. Komisjoni pädevuses on Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika kujundamine, mis sisuliselt tähendab liikmesriikide poolt Komisjonile läbirääkimiste pidamiseks mandaadi andmist, mille alusel teeb Komisjon omakorda Nõukogule ettepanekuid ühise väliskaubanduspoliitika teostamiseks. 

Eestis jaguneb väliskaubanduspoliitika korraldamine erinevate ministeeriumite vahel:

• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses on peamiselt tööstustoodete kaubanduspoliitika kujundamine. Ministeeriumi ametnikud osalevad Euroopa Nõukogu Kaubandusküsimuste (WPTQ) ja Kaubanduspoliitika komitee teenuste ja investeeringute (TPC S&I) töögruppides, samuti Euroopa Komisjoni tehniliste kaubandustõkete (tehnilised normid, standardid, vastavushindamismenetlused), kaubanduse kaitsevahendite ning turulepääsu nõuandva komitee ekspertgruppides.
• Välisministeerium vastutab üldise väliskaubanduspoliitika koordineerimise ja läbirääkimiste eest kolmandate riikidega lepingute sõlmimiseks, samuti strateegiliste kaupade kontrolli ning rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise eest.
• Rahandusministeerium tegeleb maksu- ja tollipoliitika kujundamisega ning päritolureeglitega seotud küsimustega.
• Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pädevuses on põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud küsimused (nii siseturu korraldus (kvoodid, toetused jm) kui ka kaubandus kolmandate riikidega (import, eksport), samuti sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed).