Väheneb töökeskkonna ja –ohutusega seonduv bürokraatia  

Nii töötajatele kui tööandjatele kehtivad erinevad töötervishoidu ja tööohutust puudutavad nõuded ning õigused ja kohustused ohutu töökeskkonna tagamisel. Neid nõudeid reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) ja selle erinevad rakendusaktid.   

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on kehtiv seadusandlus loonud olukorra, kus tööandjatel, olenemata nende suurusest või tegevusalast, lasub hulk erinevaid töökeskkonna- ja –ohutusega seotud nõudeid ja kohustusi, millest osa ei ole enam asja- või ajakohased ning tekitavad tarbetut aja- ja rahakulu.  

"Kahtlemata on tööohutus väga oluline, teisalt ei ole töökeskkonnast tulenevad riskid samaväärsed näiteks tootmisettevõtte ja kontoritööd tegeva ettevõtte jaoks. Samuti vaatasime üle iseendale tööandjate ja mikroettevõtetele kehtivad kohustused, mis on liigselt koormavad,” selgitas Keldo. "Iga ettevõtja eesmärk on tegeleda oma põhitegevusega - kasvatada oma äri, otsida uusi kliente, teha innovatsiooni. Riik peab siin olema ettevõtjatele heaks partneriks ja võimaldajaks, mitte liigse aruandluskoormusega pidureid peal hoidma.”  

Suurem osa ettepanekutest on suunatud tööandjate ja Tööinspektsiooni halduskoormuse vähendamisele, kuid seejuures on jälgitud, et säiliks töötaja jaoks ohutu ja tervist hoidev töökeskkond. “Näiteks ei peaks ettepanekute kohaselt edaspidi tööandjad teavitama Tööinspektsiooni määratud töökeskkonnaspetsialistist, esitama Tööinspektsioonile ehitustööde alustamise eelteadet ning mikroettevõtted esitama Tööinspektsiooni andmekogusse töökeskkonna riskianalüüsi. Need muudatused ei mõjuta kuidagi töötaja ohutust, küll aga vähendavad tööandja halduskoormust,” tõi Keldo näiteid.   

Esimese muudatusettepanekuga vähendatakse iseendale tööandjate halduskoormust TTOS nõuete täitmisel. Näiteks ei peaks iseendale tööandja koostama endale töövahendite ohutusjuhendeid, riskianalüüsi või läbima tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures.   

Lisaks vähendatakse riskianalüüsi koostamisega seotud halduskoormust laiemalt. Ettepaneku järgi luuakse ettevõtetele, kelle töötajad töötavad kontoris, võimalus kasutada riskianalüüsi alternatiivina ohutusvideot, mis selgitab kontoritöös esinevaid riske ja kuidas neid maandada.   

Kui kehtiva õiguse järgi peab iga ettevõte viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, siis ettepaneku järgi see kohustus kaob, küll aga säilib tööandja kohustus kontrollida töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist. Samuti kaob ettevõtetel kohustus pidada arvestust isikukaitsevahendite üle ning määrata esmaabiandja nt haiglates või kui töötajad töötavad üksi. Muudetakse ka redelite kontrollimise sagedust.    

Töökeskkonnavoliniku ja -nõukogu valimine ja moodustamine muutub ettevõtetele vabatahtlikuks, ka ei peaks tööandja sellest edaspidi teavitama Tööinspektsiooni.   

Muudetakse ka töötajate tervisekontrolli puudutavat regulatsiooni. Mikroettevõtted ei pea edaspidi enam tellima töötervishoiu analüüsi, samuti pikendatakse töötajate esmase tervisekontrolli aega – senise 4 kuu asemel tuleb kontroll teha 2 kuu jooksul pärast katseaja lõppemist.   

Samuti ühtlustatakse ja vähendatakse erinevaid töö tegemise, töötajate juhendamise ja töövahenditega seotud väljaõppe ja juhendite koostamise nõudeid.

Muudetakse ka erinevaid Tööinspektsiooni järelevalvega seotud regulatsioone, näiteks kaotatakse dubleerivaid tegevusi ehitusjärelevalve vallas ning vähendatakse erinevatel juhtudel teavitamiskohustust. Täiendavalt saab Tööinspektsioon õiguse karistada rahatrahviga töötajaid, kellele on isikukaitsevahendid antud, kuid kes neid nõuetekohaselt ei kasuta.   

Muudatusettepanekud koondati koostöös ettevõtete esindusorganisatsioonide, töötervishoiu valdkonna ekspertide sotsiaalpartnerite ja Tööinspektsiooniga. Järgmisena valmistab MKM ette vastavad seadusemuudatused, mis on kavas valitsusele esitada tänavu detsembriks.