Uuringus vaadeldi maapiirkondade väikelinnade, alevite, alevikude või külade hooneid, millel puudub vähemalt 100 Mbit/s kiirusega püsiühendus või sellega liitumise võimalus ja kuhu seda olemasolevate toetusmeetmete abil või erainvesteeringutena ei ole kavas rajada. Kokku on selliseid hooneid 122 990. Neist aastaringses kasutuses on hinnanguliselt 70 000 hoonet.
„Uuringu tulemused annavad riigile põhjaliku ja ajakohase ülevaate nii kohalike omavalitsuste, maakondade kui kogu riigi kiire internetiga katmiseks vajalikest investeeringutest ning selle maksumusest,“ ütles digiarengu asekantsleri ülesannetes Erik Janson. „Uuringust selgunud investeeringu maksumus on suur, eriti riigi praegust pingelist eelarve seisu arvestades. Ent vaadates pikka perspektiivi, siis kiireks internetiks vajaliku taristu mahajäämuse probleem maapiirkondades ei lahene iseenesest ning vajab riigilt sekkumist. Oleme probleemi leevendamiseks järgmisel aastal avamas aastateks 2025-2027 Euroopa Regionaalarengufondist rahastatavat 45 miljoni euro suurust toetusmeedet püsiühenduse rajamiseks,“ selgitas Janson. „Lisaks on ettevalmistamisel samuti Euroopa Regionaalarengufondist rahastatav 18 miljoni euro suurune toetusmeede 5G transpordikoridoride katmiseks. Ka järgnevate aastate riigieelarve läbirääkimistel soovime pöörata tähelepanu vajadusele leidmaks täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid lairibataristu ehitamiseks,“ lisas Janson.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringu viis läbi rahvusvaheline konsortsium koosseisus Geospatial OÜ (Eesti), SAS Setics (Prantsusmaa) ja Aptica (Hispaania).
Uuringu tulemuste visualiseerimiseks on valminud kaardirakendus, mis annab maakondade ja kohalike omavalitsuste kaupa ülevaate taristu rajamise hinnangulistest maksumustest. Lisaks visuaalsele ülevaatele saab piirkondade kohta statistilist ülevaadet baastaristu rajamise maksumuste, ühendatavate hoonete arvu ning rajatavate mastide arvu kohta.
Kaardirakendus ning läbi viidud uuring on leitavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebileheküljelt: https://ttja.ee/eraklient/ametist/lisainfo-ja-dokumendid/uuringud#lairibataristu-maksu
Varasemad riigi toetusmeetmed lairiba arendamiseks maapiirkondades:
- 2009-2020: lairiba baasvõrk maapiirkondadesse kogupikkusega umbes 7000 km. Riigi toetus 68 miljonit eurot (Euroopa Regionaalarengufondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist).
- 2018-2023: Esimese juurdepääsuvõrkude toetusmeede, Enefit Connect, 40 016 hoonet. Riigi toetus 20 miljonit eurot (riigieelarve).
- 2020-2021: Teise juurdepääsuvõrkude toetusmeede, mitmed toetuse saajad, 5899 hoonet. Riigi toetus 7,3 miljonit eurot (riigieelarve).
- 2022-2025: Kolmanda juurdepääsuvõrkude toetusmeede, mitmed toetuse saajad, 11 184 hoonet. Riigi toetus 23 miljonit eurot (Taaste- ja vastupidavusrahastu).
