Tööturu taastumine on kolmandas kvartalis olnud oodatust aeglasem

16.11.2026 | 14:53

Statistikaameti andmetel tõusis 15–74-aastaste töötuse määr 2026. aasta III kvartalis 7,9%-ni. See on 1,3 protsendipunkti rohkem kui eelmises kvartalis ja 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta tagasi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Kirsti Meleski sõnul näitavad värsked andmed, et tööturu taastumine kulgeb prognoositust aeglasemalt, kuid erinevate andmeallikate koosvaates püsib tööturg stabiilne.

Töötuse kasvu taga on eelkõige hõive vähenemine. 

III kvartalis oli Statistikaameti andmetel töötuid 58 700, mida on 9700 võrra rohkem kui II kvartalis. Samal ajal vähenes hõivatute arv 8500 võrra. Tööhõive määr langes 67,7%-ni, mis on 0,9 protsendipunkti vähem kui eelmises kvartalis. Sealjuures püsis tööhõive maht sisuliselt muutumatuna. Tööjõus osalemise määr püsis sisuliselt muutumatuna, tõustes 73,4%-lt 73,5%-ni. Eesti püsib endiselt nende riikide seas, kus tööjõus osalemine on Euroopa üks kõrgemaid, samuti on võrreldes teiste Euroopa riikidega kõrge tööhõive määr. Ka töötuse määr on Euroopa riikide võrdluses kõrgemate seas kuivõrd suur osa tööealisest elanikkonnast soovib ja on valmis tööturul osalema.  

Registriandmed näitavad tööturu suhtelist stabiilsust.

Tööjõu-uuringu kõrval jälgib ministeerium regulaarselt registripõhiseid tööturuandmeid. Nende järgi vähenes töökohtade arv III kvartalis aastatagusega võrreldes keskmiselt vaid 0,1%. See näitab, et registrite põhjal on töökohtade arv püsinud aasta lõikes stabiilne ja suurt töökohtade arvu langust ei paista. Töötukassa andmed näitavad ka muutusi registreeritud töötute arvus, st nende töötute arvus, kes on pöördunud Töötukassasse ja end töötuna arvele võtnud. Registreeritud töötuse määr langes III kvartalis 5,5%-ni, mis on madalaim tase alates 2020. aastast. 2025. aasta tööjõu-uuringu andmetel otsis Töötukassa kaudu tööd 65% kõigist töötutest. Varasemad andmed näitavad, et registreerimata töötute seas on keskmisest rohkem noori ja lühikese töötuse kestusega inimesi, kes otsivad tööd iseseisvalt. See aitab selgitada, miks üldine töötus võib suureneda ka siis, kui registreeritud töötus langeb. 

Kuigi vahest tundub, et eri andmeallikad räägivad erinevat lugu, tuleb arvestada, et need täiendavad teineteist ja tööturu olukorrast ülevaate natuke erinevate nurkade alt. Statistikaameti küsitluspõhine tööjõu-uuring võimaldab näha ka neid tööturu muutusi, mis registriandmetes alati ei kajastu. Samuti võimaldab ühtne metoodika võrrelda Eesti tööturu arenguid teiste Euroopa riikidega. Registriandmed annavad omakorda täpse ja kiire ülevaate registreeritud töötuse ning töökohtade arvu muutustest. Seetõttu vaatame tööturu olukorra hindamisel kõiki andmeallikaid koos, et saada võimalikult terviklik pilt hetkeolukorrast. 

Noorte töötus püsib endiselt kõrge.

15–24-aastaste töötuse määr tõusis III kvartalis 23,7%-ni ja ei ole langusse pöördunud. Noorte andmete puhul võib kvartaalne töötuse määr olla väga kõikuv, kuid sellest olenemata vajab noorte töötus vajab jätkuvat tähelepanu. Samas suurenes ka noorte tööturul osalemine, st tööturule sisenes ka rohkem noori.  

Noorte töötuse määr on ülejäänud elanikkonnast kõrgem ning esimese töökogemuse saamine võib olla keeruline. Oleme viimase aasta jooksul pööranud sellele eraldi tähelepanu: tugevdanud Töötukassa noorte nõustamist, muutnud alaealiste töötamise reegleid paindlikumaks ning toetanud sel aastal 1000 täiendava õpilasmaleva koha loomist. Samuti toetame Noortegarantii tugisüsteemi kaudu noorte jõudmist haridusse ja tööle. Soovime, et noortel oleks lihtsam saada esimene töökogemus ja alustada iseseisvat tööelu ja otsime täiendavaid lahendusi, et noorte tööle saamist toetada. 

Tööturu taastumine on prognoositust aeglasem.

III kvartali 7,9% töötuse määr oli kõrgem kui peamistes 2026. aasta majandusprognoosides eeldatud. Tulemus ei ole Eesti viimaste aastate võrdluses erakordne, kuid see ei kinnita senist ootust, et töötus hakkab 2026. aastal järk-järgult vähenema. Samas oli Töötukassa andmetel III kvartalis igal kuul pakkumisel üle 5000 vaba töökoha ja on 2026. aastal järjepidevalt kasvanud. Töö leidmise võimalusi tekib juurde ja annab signaali, et majanduse kasvamise jätkudes hakkab ka töötus järk-järgult vähenema. Majanduse paranemine ei kajastu tööturu näitajates alati kohe, sest ettevõtted võivad olla uute töötajate värbamisel ettevaatlikud. Meie ülesanne on toetada töö kaotanud inimeste võimalikult kiiret naasmist tööle Töötukassa toel ning pöörata eraldi tähelepanu inimestele, kellel on töö leidmine keerulisem. 

Taust: 

  • Eesti tööjõu-uuring on valimipõhine küsitlusuuring, mis järgib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni metoodikat. Töötuks loetakse inimene, kes ei tööta, otsib aktiivselt tööd ja on valmis kahe nädala jooksul tööle asuma. 
  • Registreeritud töötus hõlmab Töötukassas töötuna arvel olevaid inimesi. Kõik tööjõu-uuringu järgi töötud ei registreeri end Töötukassas ning kõik registreeritud töötud ei ole tööjõu-uuringu järgi töötud. 
  • III kvartalis oli 15–74-aastaste tööjõus osalemise määr 73,5%, tööhõive määr 67,7% ja töötuse määr 7,9%. Hõivatuid oli 683 100, töötuid 58 700 ja tööjõudu kokku 741 800. 
open graph imagesearch block image