Kooskõlastusringile saadetud seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohaselt kehtestataks alates 2025. aastast regulaatortasu 0,2 protsenti sideteenuste käibest ettevõttele, mille sideteenuste aastane käive on vähemalt 500 000 eurot. Niisuguseid sideettevõtjaid on Eestis umbes 20, kelle panus oleks kokku umbes 900 000 eurot, millega kaetaks osaliselt TTJA kui sideregulaatori tegevuskulud ja investeeringuvajadused. Üle poole ehk 56 protsenti TTJA sidealastest tegevuskuludest kaetakse jätkuvalt riigieelarvest. Sarnane tasu mudel on juba kasutusel ka Konkurentsiametil.
„Sisuliselt tähendab uus rahastusmudel seda, et sideettevõtjad maksavad osaliselt teenuste eest, mida riik nende äri huvides osutab. Selline rahastusmudel on kasutusel enamikes Euroopa Liidu riikides ning on mõistlik kaaluda niisugust lahendust ka Eestis,“ ütles majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. „Väljatöötamiskavatsus on teisisõnu ettepaneku ametlik tutvustus, millele laekuva tagasiside ning sellest areneva diskussiooni pinnalt on võimalik otsustada, kas ja millisel kujul uue rahastusmudeliga edasi minnakse,“ selgitas minister Riisalo.
TTJA peamised sideettevõtjatele pakutavad teenused on mobiilside sageduste planeerimine, sideturgude analüüs ja reguleerimine, ettevõtjate vaheliste vaidluste lahendamine, ettevõtete avalik kaasamine side planeerimisse, side toimepidevuse, küberturvalisuse ja kriisireguleerimise valdkonna korraldamine ning raadiohäirete lahendamine.
TTJA peadirektor Kristi Talvingu sõnul on TTJA riigiasutus, mis peab hea seisma sidevaldkonna korraldamise ja järelevalve eest. „Need valdkonnad ei ole mugavusteenused, vaid on olulised ka riigi julgeoleku ja kriisivalmiduse tagamiseks. Me tunneksime end turvalisemalt, kui TTJA-l on parem olukorrapilt aina rohkem esinevatest raadiohäiretest, sealhulgas GPS häiretest ja võimekus neid tuvastada,” selgitas Talving. TTJA peab koos kogu maailma riikidega juba täna läbi rääkima rahvusvahelistes organisatsioonides Eestile parimad 6G sageduste kasutamise tingimused järgmiseks 10 aastaks.
„Me soovime, et üheski majapidamises ei kaoks side, ükskõik, millise tormi ega katkenud merekaabliga. Meil on kohustus NATO liitlasvägede vastuvõtmisel planeerida ja tagada kriisiaegsed sidesagedused riigikaitse süsteemidele,” nimetas Talving TTJA väljakutseid. „Suudaksime paremini analüüsida sideturgu ja juhul kui tuvastame konkurentsi arengut takistavaid praktikaid, siis ka sekkuda – nii võidavad tarbijad, kellele tehakse paremaid sideteenuse osutamise pakkumisi. Soovime kontrolli alla saada petukõned ning tõsta rohkem tarbijate teadlikkust sidemaailmas valitsevatest küberohtudest,” lisas Talving. „TTJA-l on vaja tagada, et igas majapidamises on võimalik tarbida ülikiiret 1 Gigabit/s internetiühendust. Täna on riigi toega rajatud üle 60 000 valguskaabliühenduse ja seda arengut soovime jätkata,” selgitas Talving TTJA kohustusi ja eesootavaid plaane.
Ettepaneku taga on põhjalik CIVITTA analüüs, mis näitas, et lisaressursside kaasamine arvestades lisanduvaid tööülesandeid on vältimatu – vastasel juhul kannatavad nii sideettevõtjate kui ka tarbijate huvid.
Väljatöötamiskavatsusele oodatakse tagasisidet kuu aja jooksul.
Tutvu väljatöötamiskavatsusega:
