Kuigi Eestis toodetud kaupade eksport kokkuvõttes ei muutunud, siis mitmed suured sektorid olid languses. Puittoodete väljavedu vähenes 3 protsenti (peamiselt töötlemata puidu ekspordi languse tõttu) ning paberi ja pabertoodete väljavedu lausa veerandi võrra. Eksporti toetasid kõige rohkem mineraalsed tooted (õlid) ja loomsed tooted (piim, koor, juust).
Riikidest oli väga suur langus USA suunal, kus maht kukkus 38 protsenti tulenevalt eelkõige telekommunikatsiooniseadmete müügi vähenemisest. USA asemel liiguvad need tooted nüüd rohkem teistesse riikidesse, näiteks Rootsi ja Mehhikosse. Kuigi meie eksport USAsse pole väga laiapõhjaline ja võib vahel sõltuda üksikutest suurtest ettevõtetest, siis võib eeldada, et tollimaksude mõjud on vaikselt kohale jõudmas.
Kuigi Venemaa suunal on kaubavahetus niigi Venemaa Ukrainas alustatud sõja ning EL kehtestatud sanktsioonide tõttu oluliselt vähenenud, näitab ka viimane aasta drastilist kukkumist. Eesti eksport koos reekspordiga Venemaale vähenes poole võrra.
Optimismi võib leida asjaolust, et import näitas jätkuvalt kasvu. 2-protsendiline kasv oli küll aasta madalaim, aga siiski plusspoolel. Kuna Eesti tööstus peab suure osa sisenditest importima, siis võib eeldada, et ettevõtted loodavad järgnevatel kuudel ka eksporti suurendada. Samas üldine keskkond hetkel suurt optimismi ei sisenda, kuna ka meie naabrite eksport on läinud langusesse. Esialgsetel andmetel langes augustis nii Soome kui ka Leedu eksport aastases võrdluses 4,9 protsenti, Rootsis 5,1protsenti. Kuigi nii Euroopa Liidu kui USA rahapoliitika on lõdvenemas, siis selle mõjud riikidevahelisse kaubandusse ei ole veel jõudnud.
