Majanduskasvu kava ümarlaual otsiti lahendusi Eesti konkurentsivõime kasvatamiseks

Kohtumisel tõdeti, et viimase pooleteise aasta jooksul on ettevõtluskeskkonna parandamisel tehtud olulisi samme, kuid järgmised arenguhüpped vajavad pikaajalisi ja süsteemseid lahendusi.

Keldo sõnul on majanduskasvu kava keskendunud praktilistele muudatustele, mis aitavad ettevõtjatel lihtsamini tegutseda ja investeerida. „Oleme koos ettevõtjate ja teiste ministeeriumitega töötanud selle nimel, et parandada ettevõtluskeskkonda tervikuna – alates lubade menetlemise kiirendamisest kuni bürokraatia vähendamise ja innovatsiooni toetamiseni. Lihtsad lahendused on suuresti tehtud ning järgmised sammud eeldavad järjepidevat tööd,“ ütles minister.

Tegu oli viienda majanduskasvu kava ümarlauaga. Kohtumisel anti ülevaade 2025. aasta tegevuskava täitmisest ja 2026. aasta esimese kvartali edenemisest. Kokku hinnati 67 olulisemat tegevust, millest enamik on ellu viidud või töös. Jätkuvalt tegeletakse muu hulgas halduskoormuse vähendamise, ettevõtete aruandluse standardiseerimise ja eksperimenteerimisõiguse loomisega. Tänaseks on standardiseeritud 81 ettevõtete sagedamini kasutatavat aruannet eesmärgist viia ühtsele kujule kokku 150 aruannet.

Kohtumisel arutati ka 2027. aasta majanduskasvu kava ettevalmistamist. Keldo sõnul tuleb järgmistel aastatel keskenduda eelkõige tootlikkuse kasvatamisele ja ettevõtlust takistavate kitsaskohtade eemaldamisele. „Ootame ettevõtjate sisendit nii kiiret lahendamist vajavatele probleemidele kui ka pikaajalistele väljakutsetele, näiteks hariduse, tööjõuoskuste ja energeetika küsimustes,“ ütles ta.

Olulise teemana käsitleti ka Euroopa Liidu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ehk MFF 2028–2034 ettevalmistusi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esialgse ettepaneku kohaselt soovitakse suunata majanduse ja tööstuse konkurentsivõime tugevdamisse ligi 1,3 miljardit eurot, millest ligikaudu pool oleks mõeldud töötleva tööstuse arenguhüppe toetamiseks.

Ministri sõnul on töötlev tööstus saanud viimaste aastate kriisides kõige tugevamalt pihta ning vajab eraldi tähelepanu. „Kõrged energiahinnad, kallinenud sisendid ja tööjõukulude kasv on vähendanud ettevõtete konkurentsivõimet. Samal ajal ei ole tootlikkus kasvanud piisavalt kiiresti, et neid kulusid kompenseerida,“ ütles Keldo.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud järgmise EL rahastusperioodi jaoks keskenduvad teadus- ja arendustegevuse toetamisele, tööstuse investeeringute ja ekspordi kasvatamisele, ettevõtete digitaliseerimisele ning uute ettevõtete ja iduettevõtete arengule.

Ümarlaual osalenud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udrase sõnul on sellised kohtumised hea võimalus sisuliseks dialoogiks avaliku sektori ja ettevõtjate vahel. „Ettevõtjatel on hea kuulda, milliseid samme kavandatakse ettevõtlus- ja majanduskeskkonna kujundamisel, ning sama tähtis on, et otsustajad kuuleksid vahetult ettevõtjate ootusi, muresid ja ettepanekuid. Eesti konkurentsivõime ja majandusedu on suuresti ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste teha, ning riigi ülesanne on luua selleks võimalikult soodne, lihtne ja ettenähtav keskkond. Seetõttu on ettevõtjate kuulamine ning nende sisendi põhjal tegutsemine võtmetähtsusega,“ ütles Udras.

Samuti tõid liitude esindajad esile, et viimase aasta jooksul on ettevõtluskeskkonna parandamisel tehtud märkimisväärseid samme ning riigi ja ettevõtjate vaheline koostöö on olnud sisuline. Samas rõhutati vajadust jätkata bürokraatia vähendamist, vältida õigusloomes kiirustamist ning parandada ettevõtete ligipääsu kapitalile. Oluliste teemadena tõsteti esile ka taskukohane energia hind, tööjõu- ja kutsehariduse parem sidumine ettevõtete vajadustega, digitaliseerimine, küberturvalisus ning investeerimiskindluse suurendamine. 

Ümarlauast võtsid osa: Eesti Elektroonikatööstuse Liit, ITL, Toiduainetööstuse Liit, Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Elektritööstuse Liit, Eesti Mööblitootjate Liit, Asutajate Selts, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.