Majandus- ja tööstusministri sõnul on tegevuskava mõeldud Eesti ettevõtjate jaoks, et neil oleks lihtsam riigis asju ajada, oma ettevõtteid kasvatada ja arendada.
“Me ei soovinud ministeeriumis koostada järjekordset dokumenti, millel pole ettevõtjatele praktilist kasu, mistõttu oleme neid kava koostamisse algusest peale kaasanud. Pärast esialgse kava tutvustamist ja tagasisidekorjet septembris on see koos tähtaegade ja vastutajate lisandumisega konkreetsem ning soovisin sisu enne valitsusele tutvustamist ka ettevõtjatega läbi arutada. Laua ümber olnud ligi 30 ettevõtjaga toimus väga konstruktiivne vestlus, mille tulemina saab kava veelgi selgemaks ja kitsaskohad lahendatud,” kommenteeris Keldo.
Ta lisas, et tegevuskava on sektorite tagasisidet koondav praktiline töödokument, mis oma sisus pole kivisse raiutud, vaid ajas aina küpsemaks muutuv. “Ettevõtjatel oli veel palju mõtteid ja ettepanekuid ning kindlasti ootame kõikide tagasiside ära. Kuna oleme tegevuste näol võtnud suure ambitsiooni, siis kõiki uusi ideid ja mõtteid ühte aastasse ei mahuta, kuid uue aasta esimeses pooles hakkame juba ette valmistama 2026. aasta tegevuskava, kuhu saame vajalikud tegevused planeerida.”
Ettevõtjad pidasid tegevuskava loomist heaks algatuseks ja koostööformaadiks, kuid rõhutasid prioriteetide seadmise olulisust. Erialaliitude esindajad tõid peamise konkurentsivõimet pärssiva mure- ja kitsaskohana välja energia kättesaadavuse ja selle lõpphinna tarbijatele. Lisaks on vaja jõuliselt tegeleda bürokraatia vähendamisega nii planeeringute ja loamenetluste kui ka töövaldkonnas ja hariduspoliitika kaasajastamisega, et tagada ettevõtetele piisav oskustööjõu olemasolu. Paljude erialaliitude esindajad pidasid oluliseks kaasajastada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rahastusvõimalusi ja viia need paremini kooskõlla turuvajadustega.
Majanduse konkurentsivõime ja tööstuse toetamise tegevuskava koosneb seitsmest osast, mis on suunatud investeeringute ja riskijulguse soodustamisele, ekspordi ja äridiplomaatia edendamisele, tootlikkuse suurendamisele, tööjõu- ja hariduspoliitika arendamisele, ressursside ja taristu tagamisele, õiguskindluse loomisele, bürokraatia vähendamisele ja vastutustundliku majanduse arendamisele.
Kohtumisel osalesid Meretööstuse Liidu, Masinatööstuse Liidu, Pangaliidu, ITL, Toiduainetööstuse Liidu, Keemiatööstuse Liidu, Mäetööstuse Ettevõtete Liidu, Elektroonikatööstuse Liidu, Tööandjate Keskliidu, Elektritööstuse Liidu, Turbaliidu, Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu, Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu, FinanceEstonia, Asutajate Seltsi, Eesti Vesinikuühingu, Mööblitootjate Liidu, EVEA, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni, AS Estonian Cell, Elektrilevi, Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindajad.
