EKI ja ka teised suuremad institutsioonid prognoosivad sel aastal Eesti majanduse taastumist. EKI prognoosib tänavuseks majanduskasvuks 2%, Rahandusministeerium 2,3% ja Eesti Pank 2,8% suurust kasvu. „Kõik suuremad prognoosijad ootavad sel aastal reaalset majanduskasvu. See näitab, et kuigi teel on konarusi ja inflatsiooniootused on Lähis-Idas toimuva pärast veidi kerkinud, liigub Eesti majandus suures pildis õiges suunas. Peame hoidma fookust konkurentsivõime tõstmisel, et see mõneprotsendiline kasv ka päriselt inimeste ja ettevõtete rahakotti jõuaks,“ ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Kuigi reaalne ettevõtluskeskkond näitab tugevnemise märke, on ekspertide hinnangud üldisele majanduskliimale muutunud ettevaatlikumaks. Mullu detsembris oli majanduskliima indeks +25,7 punkti, selle aasta märtsiks vähenes see -3,7 punktile, peamiselt tagasihoidlikumate tulevikuootuste tõttu. Ligikaudu 22% ekspertidest leiab, et olukord võib minna keerulisemaks, ning samuti on vähenenud nende ekspertide osakaal (2/3 detsembris vs 1/3 märtsis), kes prognoosivad ekspordi kasvu. Üle poole ekspertidest tunnetab ka inflatsioonitempo kiirenemist ning suurenenud on mure poliitilise ebastabiilsuse pärast.
Konjunktuuriinstituudi ökonomisti Bruno Pulveri sõnul oli majanduse olukord esimeses kvartalis rahuldavast madalam ning ka ootused nõrgenesid, kuid jäid veel positiivsele poolele. „Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususalduse indeks jäi märtsis allapoole pikaajalist keskmist, ning on mõnevõrra madalam kui eelmistel kuudel. Kõikide äribaromeetrite kindlustunne jäi märtsis allapoole pikaajalisest keskmisest. Tarbijate kindlustunne on paranenud võrreldes aastatagusega, kuid püsib samuti madalam pikaajalisest keskmisest ja halvenes märtsis peale kaht stabiilset kuud,” ütles Pulver.
Keldo sõnul on ettevõtjate kohanemisvõime muutunud oludes olnud eeskujulik. „Reaalmajanduses tegutsevate ettevõtete vaade on mitmetes sektorites positiivsem ja kindlam kui ekspertide üldised eeldused. Meie ettevõtjad näevad võimalusi seal, kus statistika võib esmapilgul paista tagasihoidlik. Näiteks ehitussektori tugevnenud nõudlus ja kasvanud tööde portfell annavad tunnistust sellest, et investeerimisjulgus on taastumas,“ märkis Keldo.
Ehituses kindlustunne kasvab, tööstus püsib stabiilne
Erinevalt ekspertidest on ettevõtjate vaade sektoriti stabiilsem. Tööstuse kindlustunne on jäänud pea eelmise aasta tasemele (praegu -4 punkti, aasta varem -3). Kuigi tööstusettevõtete hinnang hetkeolukorrale oli mõnevõrra nõrgem, on nende tulevikuootused paranenud.
Positiivsem on seis ehitussektoris, kus kindlustunne on aastatagusest suurem. Ehitusettevõtete tööde portfell on kasvanud ning sektor tajub tugevamat nõudlust.
Perede majanduslik seis on parem kui aasta tagasi, ent märtsis pöördus see kergesse langusesse, mis peegeldab inimeste muret riigi laiema majandusliku toimetuleku pärast. Tarbijate kindlustundele võivad mõjuda positiivselt ühtse maksuvaba tulu kehtestamine, füüsilise isiku tulumaksu, julgeolekumaksu, alkoholi- ja tubaka- ning kütuse aktsiisimäärade tõusu ärajätmine, samuti mootorsõidukimaksu vähendamine tagasiulatuvalt lastega peredele.
Konjunktuuriinstituut viib majanduse seireuuringuid regulaarselt läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Euroopa Komisjoni tellimusel, et hinnata Eesti majanduse hetkeolukorda ja tulevikuväljavaateid. Uuringuga on võimalik tutvuda Eesti Konjunktuuriinstituudi kodulehel.
