„Eestis oleme koos ettevõtjatega bürokraatia vähendamise väga süstemaatiliselt ette võtnud. Esimesed sammud õigusruumi lihtsustamiseks on tehtud ka Euroopa Liidu tasandil, kuid peame seda kiirendama ning see ei tohi jääda vaid ühekordseks algatuseks. Lihtsam õigusruum võimaldaks ettevõtetel paremini reageerida turul toimuvale, luua uusi tooteid või siseneda uutele turgudele. Lisaks muudaks see kogu EL-i ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks nii kohalikele kui ka välisinvestoritele,“ rääkis Keldo.
Eesti juhtimisel koguti sel suvel koos teiste liikmesriikidega ka nn Friends of Simplification algatuses kokku 188 ettepanekut EL tasandil õigusaktide lihtsustamiseks. Eesti soov on keskenduda esmalt muudatustele, millel on ettevõtete jaoks suurim mõju. Nõukogu kohtumisel osalenud liikmesriikide ministrid olid üksmeelel, et lisaks olemasoleva seadusandluse lihtsustamisele tuleb ka tulevastes õigusaktides vältida uusi ebamõistlikke kulutusi ja ettevõtete jaoks üle jõu käivaid kohustusi.
Eesti jaoks on oluline ka digilahenduste senisest laialdasem kasutamine. „Lisaks seadusandlusele saab ettevõtjate koormust vähendada digilahenduste abil. Eestis soovime me andmepõhise aruandluse abil vähendada ettevõtete halduskoormust kuni 90 protsenti. Ka uued EL õigusaktid peavad toetama andmepõhisust ja digilahendusi,“ märkis Keldo.
Arutelu keskmes oli ka Euroopa Komisjoni juulis avaldatud ettepanek luua Euroopa Konkurentsivõime Fond, mis on osa EL-i 2028–2034 eelarveraamistikust ja mille sihiks on tugevdada EL-i majanduslikku vastupanuvõimet ning toetada investeeringuid strateegilistesse tehnoloogiatesse.
Eesti hinnangul on fondi loomine tervitatav samm, kuid rahastuse jaotamisel tuleb tagada võrdsed võimalused liikmesriikidele. „Fond peab olema avatud kõigile liikmesriikidele ja kõigile ettevõtetele – sõltumata suurusest või geograafilisest asukohast. Vastasel juhul jaotuvad investeeringud Euroopas ebavõrdselt ja kaotame sellega konkurentsivõimet tehnoloogiavaldkondades,“ sõnas minister.
Eesti rõhutas ka vajadust tuua projektinõustamine ettevõtjatele igas liikmesriigis lähemale, et suurendada just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu konkurentsivõime fondi võimalustele.
Eesti seisukohad fondi poliitikavaldkondade vahelise rahajaotuse osas on veel kujunemisjärgus. Samas peab Eesti oluliseks, et konkurentsivõime fond toetaks nii kaitse- ja kosmosetööstust, digiarengut, puhast üleminekut kui ka biotehnoloogia ja biomajanduse valdkondi, mis kõik aitavad kaasa Euroopa konkurentsivõime tugevdamisele strateegiliselt olulistes valdkondades.
