Eestis on olemasolevaid hooneid energiatõhusaks rekonstrueeritud juba paarkümmend aastat. Suurte kortermajade rekonstrueerimises oleme olnud edukad nii erinevate lahenduste väljatöötamises kui nende katsetamisel. Ometi on rekonstrueerimise tempo liiga aeglane.
Edasilükatav ja kuhjuv remondivõlg ei ole koormaks ainult energiakulu mõttes. Edasi lükatud terviklik rekonstrueerimine suurendab vajadust teha tulevikus mahukamad investeeringud kui täna. Samuti suureneb nõudlus ja hind sama teenuse järele.
Juba täna otsitakse lahendusi, kuidas majade uuendamisel kasutada tehaselist rekonstrueerimist – tehases valmis toodetud paneelid ning nende kiire montaaž objektil hoiab kokku aega ja tagab parema kvaliteedi. Oluliselt väheneb risk, et soojustus märgub paigaldamisel või platsil kohandatud lahendus osutub ehituspraagiks.
Parimad lahendused
BuildESTi projektis otsime parimaid lahendusi ka nendele hoonetüüpidele, kus senist praktikat energiatõhusaks uuendamiseks napib – eramud, väikesed kortermajad, miljööväärtuslikud majad jm. Eesmärk on pakkuda teaduspõhiseid lahendusi erinevatele hoonetele ning teha lahendused kättesaadavaks nii omanikule kui spetsialistile. Lahenduste väljatöötamisel järgitakse ka hoonete eripärasid, sealhulgas kultuuriväärtust. Selleks, et veenduda, et lahendused ei tööta pelgalt paberil, testitakse ja kontrollitakse neid näidisobjektidel.
Projektiga keskendume ka kvartalipõhisele renoveerimise ja kogukonnapõhisele otsustamise lahenduste otsimisele, et luua eri piirkondades terviklikult läbimõeldud ja meeldiv elukeskkond. Iga korda tehtud vana maja ärgitab ka naabreid tegutsema. Mitu korda tehtud maja tõstavad naabruskonna mainet ilusa elukeskkonnana ja kinnisvara hinda.
BuildESTi projekti käigus analüüsitakse ja otsitakse lahendusi targa renoveerimise ja lammutamise suunas. Ringmajandus kui ehitusmaterjalide taaskasutus on ressurss, mida seni häbematult vähe sihipäraselt kasutanud oleme. Näiteks tellist, paneeli või muud materjali annaks tihtipeale kasutada ka järgmisel objektil ehitusmaterjalina ning on viimane aeg neid võimalusi kasutada.
Vanade hoonete esteetilise kulumise ja kasutusmugavuse vähenemise kõrval on üha enam küsimus ka nende ohutuses ja tervislikus sisekliimas. Nõukogudeaegsed kortermajad on jõudmas oma projekteeritud eluea ehk oluliste osade kulumise piirile. Hooned vajavad hooldamist ja uuendamist ka ilma energiatõhususe parandamiseta. Alla kukkuvad varikatused või rõdupaneelid, hallitus toanurgas, amortiseerunud kanalisatsiooni-, kütte- või veetorud on osa probleemidest, mis vajavad lähitulevikus aina rohkem lahendamist. Kui kapitaalse remondi käigus muuta hooned ka energiatõhusaks, on võit mitmekordne.
BuildEST kui hooandja
Selleks, et leida parimad võimalikud lahendused ja neid ka päris elus testida, ongi BuildESTi teadusarendusprojekt ellu kutsutud. See on kui erinevaid osapooli siduv kiirendi, et meie hoonete pikaajaline strateegia saaks ellu rakendatud parimal võimalikul viisil.
Selles projektis ei eraldata raha konkreetsete hoonete rekonstrueerimiseks, kuid projekti käigus sündiv teadmine ja tööriistad on kasutamiseks kõigile. Samuti on võimalik kaasa lüüa erinevates analüüsietappides ning näidisprojektides. BuildESTi projekti rahastab Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA). Projektil on 18 partnerit, nende hulgas ministeeriumid, ülikoolid, riigiasutused, omavalitsused ja erialaliidud.
