Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) iga-aastases ülevaates on Eesti 60,2 punktiga 15. kohal. Eesti skoor paranes aastaga 0,7 punkti võrra, kuid see jääb endiselt alla Euroopa Liidu keskmisele (64,5 punkti). Euroopa Liidu kõige võrdõiguslikum riik on Prantsusmaa (74,8 punkti), kellele järgnevad Rootsi (73,6) ja Taani (70). Lätist ja Leedust (mõlemal 59,5 punkti) on Eesti ees, kuid Soome (68,3 punkti) on Balti riikidest märgatavalt ees.
Eesti arengut on pidurdanud eelkõige võimu näitajad, mis on läbi aastate olnud ELi keskmisega võrreldes väga madalad. Majandusliku ja sotsiaalse võimu näitajad on aastaga veidi paranenud, teisalt on poliitilise võimu skoor langenud üle viie punkti. Eelkõige mõjutab seda valitsuste koosseis, kus naiste osakaal vähenes. Kohalike omavalitsuste esinduskogude sooline koosseis jäi pärast viimaseid valimisi samaks – naisi 29%, mehi 71%. Majandusliku võimu skoori näitab eelkõige börsiettevõtete juhatuste ja nõukogude liikmete sooline tasakaal, kus naiste osakaal kasvas 14%-lt 15%-le.
Soolise võrdsuse poliitika juhi Helen Talalaeva sõnul on Eesti murekohaks jätkuvalt vähene naiste osakaal otsustustasandites. „Naiste osakaal juhtivatel ametikohtadel on veidi kasvanud, kuid jätkuvalt on nad tugevalt alaesindatud tippjuhtkondades ja poliitikas. Olukorrale peaks veidi tooma leevendust sel aastal kehtima hakanud nõuded, mille järgi peab börsiettevõtete nõukogudes olema vähemalt 40% või juhatuses ja nõukogus kokku vähemalt 33% alaesindatud soost liikmeid,“ lisas Talalaev.
Töö valdkonnas (77,6 punkti, EL-i keskmine 70,7) on Eesti pilt vastuoluline. Eestil on ELi teine tulemus tööelus osalemises kohe pärast Soomet. Veidi on paranenud ka naiste osakaal juhtivatel ametikohtadel 40 protsendilt 43 protsendile. Samas süvenes sooline lõhe tehnoloogiasektoris, kus langes naiste osakaal IKT-spetsialistide seas 28 protsendilt 23 protsendile. Lisaks kasvas madalapalgaliste töötajate osakaal nii naiste (32 protsendilt 34 protsendile) kui ka meeste seas (27 protsendilt 28 protsendile), mis tähendab, et madalapalgalisi naisi on endiselt rohkem kui madalapalgalisi mehi ning sooline lõhe kasvas paraku veelgi.
„Kõrge tööhõive on Eesti suur tugevus, kuid naised ja mehed koonduvad endiselt eri ametialadele. Kui naiste osakaal IT-valdkonnas väheneb ja madalapalgaliste osakaal kasvab, toidab see ka sissetulekute ebavõrdsust,“ märkis Talalaev.
Raha valdkonnas oli positiivseid arenguid (85,2 punkti, EL-i keskmine 75,2), kus vähenesid soolised erinevused nii sissetulekutes kui ka pensionides. Selle taga on kahanenud sooline palgalõhe.
Ülejäänud valdkondadest ületab Eesti Euroopa keskmist aja kasutuses (74,4 punkti, EL-i keskmine 65), kuid jääb maha teadmistes (52,1 punkti, EL-i keskmine 57,3). Tervis on ainus valdkond, kus Eesti tulemus aastaga langes (1,2 punkti võrra 85,6 punktini, EL-i keskmine on 86,4).
Eesti on seadnud eesmärgiks jõuda 2035. aastaks indeksis 70,7 punktini. „Selle sihi saavutamiseks tahame hoida naiste kõrget tööhõivet, vähendada soolist palgalõhet, murda haridus- ja karjäärivalikuid suunavaid soostereotüüpe ning pöörata senisest enam tähelepanu ka meeste tervisekäitumisele,“ lausus Talalaev.
- Tutvu interaktiivse indeksi raporti ja Eesti tulemustega: Gender Equality Index | European Institute for Gender Equality