Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul võimaldas Eesti-Läti valitsuste ühisarutelu leida uusi koostöö võimalusi ning lahendusi ühistele väljakutsetele, mis aitavad tugevdada mõlema riigi konkurentsivõimet. „Kokkulepped ekspordi toetamiseks kaugturgudele minekul, Balti Investeerimisfond 3 käivitamine või koostöö seoses strateegiliste varudega on vaid mõned näited, kus astusime täna sammu edasi,“ sõnas Keldo.
Konkurentsivõime tugevdamiseks otsustati koostada 2026. aastaks ühine tegevuskava ekspordi- ja investeeringute edendamiseks. Et Baltimaad oleksid investoritele nähtavamad ja atraktiivsemad, käivad läbirääkimised Balti innovatsioonifond 3 käivitamiseks, mille eesmärk on tuua piirkonda rohkem investeeringuid ja edendada koostööd uute tehnoloogiate arendamisel.
Konkurentsivõime arutelu juhtinud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul hakkaks fond tegutsema ankurinvestorina, aidates fondijuhtidel kaasata täiendavat erakapitali. „Balti Investeerimisfond 3-l on märkimisväärne käivitav mõju Balti riski- ja erakapitaliturule – kolm riiki pakuvad erainvestorile laiemat investeerimisregiooni kui iga riik üksi,“ märkis ta.
Samuti soovitakse tugevdada piiriülest koostööd süvatehnoloogia arendamisel. Eesti initsiatiivil on moodustamisel tehnoloogia iduettevõtete ökosüsteem New Nordic Tech Valley, mis aitaks Põhjamaade ja Balti riikide valitsustel, agentuuridel, iduettevõtetel ning innovaatoritel süvendada koostööd.
Lisaks arutasid kahe riigi majandusministrid koostööd strateegiliste varude, eriti gaasivarude osas. Eesti ja Läti soovivad laiendada koostööd ka teistesse kriitilistesse valdkondadesse, nagu toit, kütus ja ravimid. Piirkondliku varustuskindluse suurendamiseks tegi minister Keldo ettepaneku sõlmida aasta lõpuks kahepoolne memorandum kütusevarustuse kindluse kohta. „Eestis on mitmeid ettevõtteid, kel on piisav kompetents ja taristu suuremate kütusevarude käitlemiseks. Oleks positiivne, kui meie ettevõtted saaksid tulevikus osaleda Läti korraldatavatel hangetel, et pakkuda kütuse hoiustamise teenuseid,“ lisas minister.
Veel arutati ka koostöö võimalusi tööjõu vajaduse prognoosimisel kaitsetööstuse sektoris. Kaitsetööstuse sektor on kiiresti kasvamas ning seetõttu on ka vajamineva tööjõu ja oskuste prognoosimine siin oluliseks teemaks, et see ei saaks takistuseks konkurentsivõimele.
Samuti tehti ettepanek esitada Euroopa Liidu tasandil ühiseid samme bürokraatia vähendamiseks nii praegusel kui tulevasel eelarveperioodil, sh riigiabi reeglite lihtsustamise osas, mis piiravad väikeriikide paindlikkust ja takistavad ettevõtete kasvu. Eesti initsiatiivil on juba ka esimesed ligi 200 ettepanekut nii Eesti ettevõtetelt kui samameelsetelt partnerriikidelt kokku kogutud ja Euroopa Komisjonile esitatud selle aasta juunis.
