Uuringu käigus kaardistatakse 20 lammutamisele ja 20 rekonstrueerimisele mineva hoone materjalid, et neid kas korduskasutada või materjalina ringlusse võtta. Sellest sünnib andmebaas tüüpsete majade materjalide valikutest ja nende kogustest. Selle pealt tekib teadmine, milline on nende materjalide ringlussevõtu potentsiaal ning kuhu on neid materjale ja elemente võimalik edasi taaskasutusse suunata.
Projekti käigus on kavas välja töötada korduskasutusesse ja materjalina ringlusse võetavate materjalide sertifitseerimise protsess koos täna puuduvate standardite loomisega. Nii vähenevad ehitus- ja lammutusjäätmed ning vajadus uue loodusressurssi kasutuselevõtuks.
Täna läheb valdav enamus ehitus -ja lammutusjäätmetest karjääride täiteks. See on ilmselgelt raiskamine. Telliste purustajasse saatmine peaks olema alles pärast seda kui element või materjal on mitu uut ring teinud ehitusmaterjalina. See, kui materjal läheb kohe purustajasse, ongi raiskamine, sest tegelikult saaks seda veel ehitusmaterjalina taaskasutada ja selle võrra vähendada vajadust uue tooraine järele. Tänased energia- ja julgeoleku kriisid näitavad ilmekalt, kui väärtuslikud on kõik materjalid. Ideaalne oleks kasutada kõiki materjale korduvalt või võtta materjali uuesti ringlusesse.
