Elektrihinna hüvitamine
- Elektri kodutarbijale kompenseeritakse kuu keskmisest käibemaksuta elektrienergia hinnast, mis ületab 8 senti kilovatt-tunni (kWh) kohta, kuni 5 senti/kWh.
Näiteks kui tarbija ostab elektrienergiat kuu keskmise hinnaga 15 senti/kWh, siis kompensatsiooni abil oleks tarbija poolt makstav hind 10 senti/kWh.
Hüvitis põhineb kodutarbija kuu keskmisel elektrienergia kulul. Näiteks kui tarbija arve elektrienergia eest oli käibemaksuta 100 eurot tarbimise 500 kWh juures, kujuneb selle kuu elektri keskmiseks käibemaksuta hinnaks 20 senti/kWh.
Toetuse abil väheneb keskmise elektritarbija kulu elektrile umbes 21 protsenti. Hüvitise saajate hulka kuuluvad ka elektri universaalteenuse tarbijad.
Gaasihinna hüvitamine
-
Gaasi kodutarbijale kompenseerib riik 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot/MWh ehk 0,8264 eurot kuupmeeter. Seejuures kompenseeritakse maksimaalselt kuni 2,6 MWh (ehk 251,7 kuupmeetrit) tarbimist, mis on keskmise eramu kuine gaasitarbimine.
Toetuse abil väheneb keskmise gaasitarbija kulu gaasi hinna 270 €/MWh juures umbes 54 protsenti.
Näiteks kui kuu jooksul kulus tarbijal gaasile keskmiselt 230 eurot/MWh (käibemaksuta) tarbimismahu 2,6 MWh juures, siis pärast kompensatsiooni rakendumist kujuneks tarbija makstavaks hinnaks 110 eurot/MWh.
Kaugküttehinna hüvitamine
-
Kaugkütte kodutarbijale kompenseeritakse sarnaselt gaasile 80 eurot/MWh (käibemaksuta) hinda ületav soojuse kulu 80 protsendi ulatuses.
Näiteks kui kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hind on 97,15 eurot/MWh (Tallinna kehtiv piirhind), väheneb see tarbija jaoks tasemele 83,4 eurot/MWh. Sellel näitel väheneb kulu kaugküttele 14 protsenti.
Mida pean tegema, et kompensatsiooni saada?
Tarbija ei pea selle kompensatsiooni saamiseks reeglina ise midagi tegema. Hüvitised on töötatud välja nii, et elektri-, gaasi- või kaugküttemüüja arvestab kompensatsiooni automaatselt tarbijale esitataval arvel. Müüja küsib tarbijalt saamata jäänud tulu riigilt tagasi.
Harvadel juhtudel ei ole aga müüjal teada, kas mõne haldusettevõtte või aiandusühistu taga on just kodutarbija. Sellisel juhul peab kodutarbijatele elektrienergiat müüv isik pöörduma kompensatsiooni saamiseks SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poole.
Millal tuleb esitada toetuse saamiseks avaldus?
Kui korteriühistule või aiandusühistule müüvad elektrit või gaasi juriidilised isikud, kes ei ole elektrituruseaduse või maagaasiseaduse mõistes elektri- või gaasimüüjad, peavad need vahendajad ise kompensatsiooni saamiseks KIK-ile avalduse esitama. Seda peavad tegema näiteks ettevõtjad, kes haldavad korterelamuid ning arveldavad elektri või gaasiga korteriühistute asemel ise ehk leping on sõlmitud korteriühistu eest haldusfirma ja müüja vahel.
Avaldusega seonduv teave on leitav KIKi kodulehel:
AVALDUST ESITAMA
Kui palju hakkan toetust saama?
Toetuse arvutamine käib energiamüüjate poolt automaatselt ning see kajastub energiaarvetel.
MKM on kokku pannud ka energiatoetuste kalkulaatori, kus saab sama arvutuskäigu läbi teha:
Tulemuste saamiseks tuleb tabelites täita rohelised lahtrid.
Energiahüvitiste määrus
Hüvitisi makstakse lähtuvalt majandus- ja taristuministri määrusest "Energia hinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“.
Korduma kippuvad küsimused
Juhul kui korteriühistul on tehtud otse leping elektri-, gaasi- või kaugküttemüüjaga, siis avaldust esitama ei pea ning toetused rakenduvad automaatselt. Kui aga korteriühistule vahendab energiat haldusettevõte, siis peab ettevõte ise pöörduma toetuse saamiseks KIKi poole, et toetus jõuaks kodutarbijani.
Korteriühistu liikmetel tuleks arvetega seotud küsimuste korral pöörduda korteriühistu poole.
Ei, korteriühistutele tarbimismahu piirang ei rakendu. 2,6 MWh tarbimispiir kehtib eraisikute nimele tehtud lepingute puhul. See on eramu keskmine kuine gaasitarbimine.
Kui ridaelamus on kõigile energia olemasolu tagav gaasileping ühe eraisiku nimel, oleks see mõistlik ümber teha eraldi igale tarbijale. Nii rakenduvad gaasihinna kompensatsioonimeetmes toetused leibkonna kohta maksimaalses võimalikus mahus. Vastasel juhul loeb energiamüüja andmebaas teid üheks tarbijaks ning toetus on seega väiksem. Teine võimalus on ka esitada kompensatsiooni taotlus KIKile, et toetus rakenduks kõigile leibkondadele.
Juhul kui tarbija üürib korterilt eraisikult, kelle nimel on ka sõlmitud energialeping, rakenduvad toetused automaatselt.
Kui üürileandja on ettevõte, kelle nimele on sõlmitud ka energialeping, peab ettevõte esitama KIK-le avalduse. Kindlasti tasub sel teemal üürileandjaga suhelda, et toetust kindlasti kodutarbijale rakenduks.
Jah, universaalteenuse kasutamine ei välista toetuse saamist. Just nagu iga teise elektripaketi puhul, arvestatakse riigipoolne elektrihüvitis automaatselt arvelt maha.
Kui tarbijal ei ole sõlmitud soodsa hinnaga fikseeritud paketti, tasub kindlasti kaaluda universaalteenuse kasutamist. Universaalteenus ja toetus annavad koosmõjus suurema võidu energiakulude vähendamisel. Universaalteenuse olemasolu tasub küsida 1. oktoobrist oma elektrimüüjalt.
Rohkem infot universaalteenuse kohta leiab siit.
Viimati uuendatud 24.03.2025
