Eesti varustuskindlus on tagatud, kui on võimalik katta tarbimisvajadus igal ajahetkel. Avatud elektriturul vabalt liikuva energia tingimustes on tarbimise katmiseks samaväärsed nii Eestis toodetud kui ka Eestisse imporditud elekter. Seega piisab ka tõsise avarii olukorras Eestis sellest, kui tiputarbimise katavad kohalikud tootmisvõimsused koos 1100 MW-ni küündivate impordivõimalustega.
Eesti on energiaressurssidega võrdlemisi hästi varustatud, edukaks toimetulekuks on piisavalt tuult, päikest, biomassi ning põlevkivi. Siiski on vajaduseks tagada vajalikud investeeringud infrastruktuuri.
Varustuskindluse tagamise eest hoolitseb Eestis Elering. Eesti ja Euroopa ekspertide tänasel teadmisel on Eesti tarbijate varustuskindlus tagatud praegu ja ka 2030. aastal.
Varustuskindluse tagamisega seotud dokumendid:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/941 kohaselt, mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris, peab iga liikmesriigi pädev asutus koostama ohuvalmiduskava, tuginedes piirkonna ja riigi tasandi elektrikriisi stsenaariumidele. Määruse artikli 3 kohaselt on pädev asutus Eestis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti teavitas elektrienergia koordineerimisrühma enda valitud pädevast asutusest 5. jaanuaril 2020.
Ohuvalmiduskava (inglise keeles):
Viimati uuendatud 08.09.2022
