Riik ei suru ühtki eriala sõltuvalt inimese soost peale. Asi on märksa kiretum ja teaduslikum. Ja kõige aluseks on asjaolu, et Eesti tööturul leidub jätkuvalt vähe ametialasid, kus töötab samaaegselt nii naisi, kui ka mehi. Allolev graafik kujutab aga endas peidetud julgeolekuohtu, majanduskasvu pidurit ja ka palgalõhe põhjustajat. Ehk ametnike keeles soolist segregatsiooni tööturul.
Andmed ilmestavad hästi, kuivõrd segregeerunud on meie tööturg. Oleme selle näitajaga Euroopa Liidus esirinnas. Aga miks see siiski nii halb on?
Kriis ja sooline segregatsioon
Loodame kõik, et sõjaliseks konfliktiks valmistumine on nagu kodust lahkudes vihmavarju kotti pistmine – kui oled valmis, siis üldjuhul sadama ei hakka. Samas tuleb süsteemselt läbi mõelda, millist mõju selline kriis ettevõtete, koolide ja erinevate asutuste tegevusele avaldaks.
Ajaloost teame olukordi, kus sõja puhkedes ning mobilisatsiooni välja kuulutades on päeva pealt tekkinud suur tööjõupuudus tööstus- ja/või põllumajandussektoris. Toona võis see olla tingitud asjaolust, et kehtisidki soolised ametiala piirangud või naiste ülesanne oli olla pelgalt koduhoidja. Meil küll enam selliseid piiranguid pole, kuid hoiakud ja normid on visad muutuma ning kahjuks on meil jätkuvalt paljud tööturu valdkonnad ja ametid kas mehe või naise nägu. Ja kui peaks tulema sõda, kus paljud tööeas mehed lahkuvad mobilisatsiooni tõttu oma ametipostilt, oleks olukord meil nii ehituse, põllumajanduse, kui ka elektrienergia sektoris tööjõuga nigel.
Naiste ja meeste koondumine erinevatesse valdkondadesse on meile kätte maksnud ka eelnevate kriiside ajal. Näiteks eelmise majanduskriisi haripunktis, 2010. aasta esimeses kvartalis oli Eestis iga neljas (25,2%) tööealine mees töötu, kuna selles kriisis sai enim kannatada töötleva tööstuse ning ehitus- ja kinnisvarasektor. COVID-19 pandeemia ajal avaldus negatiivne mõju seevastu tugevamalt teenindussektoris, kus töötab proportsionaalselt rohkem naisi.
Majandus ja sooline segregatsioon
Lisaks sellele, et mitmekesisem tööjõu jaotus aitab suurendada tööturu paindlikkust ning vähendada riski, et kriisi või struktuursete muutuste korral tekib mõnes sektoris terav tööjõupuudus, on segregatsiooni vähendamisel oluline mõju ka majandusele. OECD on hinnanud, et soolise segregatsiooni vähendamisel hariduses ja tööturul on oluline positiivne mõju Eesti majanduskasvule. Võib tekkida küsimus kuidas, kuna tööjõus osalemise määr on ju tõenäoliselt sama. Kuid kui hajutame soolist segregeeritust, saavad meie inimesed paremini kasutada oma oskusi ja võimeid, samal ajal suureneb tööjõu tootlikkus ja leeveneb tööjõupuudus eri valdkondades. Mitmekesisem tööjõud muudaks Eesti majanduse paindlikumaks ja aitaks paremini kohaneda tehnoloogiliste ning demograafiliste muutustega. OECD hinnangul võiks selle tulemusena olla Eesti potentsiaalne SKP elaniku kohta 2050. aastaks ligikaudu 10% suurem.
Palju on räägitud ka sellest, et infotehnoloogia ja kommunikatsiooni sektoris on suur tööjõupuudus. 2024. aasta andmetel töötas Euroopa Liidus selles sektoris vaid 20% naisi, samas saame uhkusega öelda, et Eestis on see näitaja Euroopa Liidu kõrgeim ehk 28%. Kuigi ka 28% on liialt madal ning jätkuvalt tuleb tegutseda selle nimel, et see osakaal suureneks, on siinkohal hea võimalus kiita ka selliseid eraalgatusi nagu näiteks Unicorn Squad. Tänu sellele Taavi Kotka üleeestilisele algatusele on tehnoloogiaringidest osa saanud enam kui 4000 8–14-aastast tüdrukut. Ka selle algatuse laiem eesmärk on vähendada soostereotüüpe haridusvalikutes ning suurendada tulevikus naiste osakaalu IKT- ja tehnikaerialadel.
Sooline palgalõhe ja segregatsioon
Viimasena, ent kindlasti mitte vähemtähtsana tooksin välja ka asjaolu, et sooline segregatsioon mõjutab oluliselt ka seda, et meil on jätkuvalt suured palgaerinevused naiste ja meeste vahel. See on tingitud asjaolust, et naised töötavad sagedamini sektorites ja ametikohtadel, kus on madalamad töötasud. Madalam palk mõjutab aga nii olevikku, kui ka tulevikku läbi erinevate palkadest sõltuvate hüvitiste ja tulevikus ka pensioni.
Kokkuvõttes ei ole soolise segregatsiooni vähendamine pelgalt võrdse kohtlemise küsimus, vaid Eesti ühiskonna ja majanduse vastupanuvõime seisukohalt hädavajalik. Kui inimeste haridus- ja karjäärivalikuid ei piiraks soostereotüübid, saaksid kõik oma oskusi ja võimeid paremini rakendada, tööjõupuudus eri valdkondades leeveneks ning kriiside mõju ei langeks ebaproportsionaalselt ühele soole. Mitmekesisem tööturg toetaks majanduskasvu, aitaks vähendada soolist palga- ja pensionilõhet ning looks võrdsemad võimalused ka järgmistele põlvkondadele. Seetõttu tuleb nii riigil, haridusasutustel kui ka tööandjatel järjekindlalt tegutseda selle nimel, et ükski amet ega tegevusvaldkond ei oleks enam „meeste“ või „naiste“ nägu, vaid lähtuks inimese huvidest, võimetest ja soovidest.
Artikkel ilmus esmakordselt väljaandes Delfi Arvamus.
Loomise kuupäev: 22.10.2026
