„Teaduse, hariduse ja ettevõtluse valdkondade esindajad leppisid dokumendi ettevalmistamise käigus kokku ühistes eesmärkides, mis aitavad tugevdada Eesti rolli rahvusvahelises teaduskoostöös ning tuua senisest rohkem kasu nii ülikoolidele, teadusasutustele kui ka ettevõtetele,“ selgitas MKM-i tehnoloogia ja teadmussiirde nõunik Kairi Otto.
Eesti CERNi poliitika keskmes on neli valdkonda: teadusliku taseme ja mõjukuse tõus, haridus ja järelkasv, teadmussiire ja ettevõtluskoostöö, Eesti esindamine ning seisukohtade kujundamine CERNi juhtimisstruktuurides. Eestis tegutsevad ülikoolid, teadusasutused, ettevõtted ja riigiasutused näevad CERNi liikmelisuses olulist võimalust laiendada oma oskusteavet osaledes rahvusvahelises koostöös ning organisatsiooni korraldatavates hangetes, mis võimaldab meie ettevõtetel pakkuda oma tooteid ja teenuseid tunnustatud rahvusvahelisele organisatsioonile, saades sellega nii referentse kui kasvatades eksporti.
Kokkulepitud suundade järgi:
- Laiendab Eesti osalust CERNi eksperimentides ja alustab ettevalmistusi tulevase põlvkonna kiirendite ja nendega seotud tehnoloogiate arendamiseks.
- Luuakse kõrgeenergiafüüsika või kvantfüüsika professuur ning avatakse ülikoolides uusi CERNiga seotud õppekavamooduleid.
- Töötatakse selle nimel, et Eesti ettevõtete osalus CERNi võidetud hangetes oleks tasemel, mis on võrreldav umbes 60 protsendiga selle perioodi Eesti liikmemaksude kogusummast, et teadmussiire ja innovatsioon saaksid senisest tugevama hoo.
- Eesti jätkab aktiivset rolli CERNi komiteedes ja Euroopa teadusstrateegiate ettevalmistamises.
Dokumendi valmimisse panustas lai ring eksperte ülikoolidest, teadusasutustest, ministeeriumidest ja ettevõtlusorganisatsioonidest, mis kinnitab, et tegemist on laiapõhjalise ja ühiselt toetatud arengusuunaga.
