„Eesti majandusest ligi 80 protsenti moodustab eksport, mis tähendab, et majanduse pikaajaliseks kasvuks tuleb meil rohkem kaupu ja teenuseid väljapoole Eestit müüa. Eesti eksport on pärast kaheaastast langusperioodi taas kasvuteel ning sellele riigi tasandil kaasa aitamiseks oleme koostöös erialaliitudega paika pannud süsteemsed ja sihipärased tegevused, mis aitavad Eesti majandusele ja ettevõtetele tuua maksimaalset tulu,“ rõhutas minister Keldo.
Uus tegevuskava näeb ette, et aastaks 2028 kasvab enam kui 10 miljoni euro eest aastas eksportivate ettevõtete arv 615-lt 700-le. Samuti seatakse eesmärgiks ekspordi mahu kasvatamine järgmise nelja aastaga 30 miljardilt 43 miljardi euroni. Selle saavutamiseks avatakse ettevõtluskeskused viies Euroopa pealinnas – Riias, Londonis, Pariisis, Berliinis ja Kopenhaagenis, et suurendada Eesti ettevõtetele tuge välisturgudel kohapeal. Lisaks pakutakse ettevõtetele eraldi tuge investeerimisvõimaluste kasutamiseks Saksamaal. Valitsuste tasemel on kavas sõlmida ka valdkondlikke koostöölepinguid, et toetada ettevõtjaid uutele turgudele sisenemisel.
Eesti mainekujunduse edendamiseks laiendatakse e-esitluskeskuse teenuste valikut, kajastatakse laialdasemalt Eesti ekspordi edulugusid rahvusvahelises meedias ning keskendutakse Eesti kui targa tööstusriigi kuvandi loomele. Infovahetuse parandamiseks riigi ja ettevõtja vahel ning ettevõtjale vajaliku info ühte kohta koondamiseks käivitatakse ekspordiportaal.
Tegevuskavas on võetud fookusesse kaheksa enam majanduslikku kasu toovat sektorit, mis saavad sihitumalt tuge: puidutööstus, merendus, toidu- ja joogitööstus, masina- ja metallitööstus, kaitsetööstus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, rohetehnoloogiad ning tervisetehnoloogiad.
Sektoritel võimalik kasutada ekspordinõunike tuge sihtturgudel ja ärikontaktide loomisel, osaleda ühisstendidel, ärimissioonidel ja visiitidel, kasutada ekspordilaenu ja kindlustuse võimalusi ning saada asukohariigi ärikeskkonna alast nõustamist. “Sellised teenused võimaldavad ettevõtetel ka keerulisematel ja kaugematel turgudel saada jalg ukse vahele. Näiteks teatas hiljuti Eesti toidutootja Balsnack India poole teele saadetud merekonteineritäiest kartulivahvlitest, mis oli just eduka ärimissiooni tulemus,” sõnas minister Keldo.
Riigi baasteenused jäävad kättesaadavaks aga kõigile ekspordihuviga ettevõtetele.
Fookussektorite valikul lähtuti TAIE arengukavas kokku lepitud neljast majandusliku suunaga prioriteetsest valdkonnast - digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused. Lisaks neile hinnati veel sektori mahtu ning selle osakaalu SKP-s ja koguekspordis, loodavat lisandväärtust ja panust maksutulude laekumisse.
Kava elluviimise eest vastutab Team Estonia, mida veavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Välisministeerium ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS). MKM-i ülesanne on strateegilise suuna kujundamine, välisministeerium pakub diplomaatilist tuge ja esindusvõimalusi ning EIS keskendub teenuste pakkumisele, et viia Eesti ettevõtted rahvusvahelisele areenile ja meelitada ligi investeeringuid.
