Tänavu jaanuaris esitas Fermi Energia majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile taotluse tuumajaama riigieriplaneeringu algatamiseks.
„Riigi eriplaneeringu algatamine ei tähenda seda, et kohe alustatakse tuumajaama ehitusega. Planeeringu koostamisega hakkame esmalt analüüsima, millistel tingimustel ja kuhu täpsemalt on võimalik Eestis tuumajaam rajada,“ selgitas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. „Riigi eriplaneeringu koostamisega teeme vajalikud ettevalmistused selleks, et kui investor soovib tuumajaama ehitamisse investeerida ning see otsustatakse rajada, siis oleks riigil selleks põhjalikult läbi kaalutud ja hinnatud planeering juba olemas,“ selgitas Keldo.
„Juhul, kui otsustatakse tuumajaam ehitada, siis kaasneb selle rajamisega piirkonda ka uusi kõrgepalgalisi töökohti, mis toetab omakorda kohalike teenuste tarbimist ja seeläbi sealse majanduskeskkonna arengut,“ lisas Keldo.
Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab maa-alasid Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas, Haljala vallas, Rakvere vallas, Rakvere linnas ja Vinni vallas ning Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas, Toila vallas ja Kohtla-Järve linnas ning mereala Kunda lahest Narva laheni. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1285 km².
Planeeringuala on määratud oluliselt suurem, kui saab olema tegelik ala, kuhu tuumajaam ja selleks vajalikud rajatised ehitatakse. Laiem planeeringuala tagab selle, et saaks põhjalikult kaaluda ja hinnata, kus oleks tuumajaamale parim asukoht. Samuti tuleb planeerida ka ühendused olemasoleva elektrivõrguga.
„Selleks hindamine kõiki asjakohaseid mõjusid. Nii seda, kuidas tuumajaam mõjutaks planeeringualasse jäävaid inimesi, nende kodusid ja elukeskkonda kui ka seda, millised oleksid tuumajaama ehitamisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale ja majandusele,“ lisas Keldo.
Planeerimisprotsessi kaasatakse nii planeeringualasse jäävad elanikud, kohalikud omavalitsused kui ka asjakohased asutused ja kõik teised huvilised.
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel kaalutakse mitut võimalikku asukohta. Tuumaelektrijaamale ja selle toimimiseks vajalikule taristule otsitakse parimat asukohta kogu planeeringuala ulatuses. Riigi eriplaneering kehtestatakse aga üksnes alal, kuhu tuumajaam ja selleks vajalikud rajatised kavandatakse. Nii Fermi Energia kui ka riiklik tuumaenergia töörühm on eelnevalt analüüsinud tuumaelektrijaama rajamiseks potentsiaalselt sobivaid piirkondi.
Riigi eriplaneeringuga koostatakse parimas võimalikus asukohas kavandatava tuumajaama ja selle jaoks vajaliku taristu terviklik ja detailne ruumilahendus, töötatakse välja vajalikud ehitustingimused ning lahendatakse muud tuumaelektrijaama rajamisega seonduvad küsimused. Tuumaelektrijaamaga koos planeeritakse eeldatavalt 330 kV pingega õhuliin, olemasoleva 330 kV alajaama laiendus ning muud elektrienergia ülekandmisega seotud rajatised. Tuumaelektrijaama esimene reaktor, planeeritavast kahest reaktorist, võiks algatamise taotluse kohaselt alustada tööd, protsesside tõrgeteta kulgemisel, kõige varem aastal 2035.
Tuumaenergia tootmisega seotud rajatiste loetelu täpsustub riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapiga paralleelselt kulgeva tuumaohutusega seotud õigusliku baasi väljatöötamise käigus ning on eelduseks riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse langetamisele.
Lisainfo planeeringuala valikust:
Riikliku tuumaenergia töörühma ruumianalüüsi alltöörühma tellimusel viidi aastatel 2022–2023 läbi analüüs, et välja selgitada, kas Eesti territooriumil on potentsiaalseid piirkondi, kuhu saaks rajada tuumajaama ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga. Koostatud ruumianalüüs põhines Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juhenditel, objektiivsetel kriteeriumitel ning olemasolevatel andmetel. Metoodikas lähtuti 60 kriteeriumist, mis jagunesid 11 valdkonna vahel: hürdograafia ja batümeeria, demograafia ja asustus, inimtekkelised ohud, geotehnika, geoloogia, keskkonna ohud, muinsuskaitse, keskkonnakaitse, infrastruktuur, maakasutus, tuumaohutus ja tuumajaama nõuded. Kõigis valdkondades esines nii välistavaid kui ka edasist kaalutlust vajavaid kriteeriume. Ruumianalüüsi tulemusena leiti Eesti piires 16 potentsiaalset piirkonda, millest üks otsustati kõrvale jätta riigikaitsest tulenevatel kaalutlustel. 15 piirkonnale läbiviidud sotsiaal-majandusliku analüüsi tulemusena leiti, et tuumajaama rajamine omab tõenäoliselt tugevaimat regionaalset positiivset mõju Toila, Kunda, Loksa ja Varbla potentsiaalsetes piirkondades. Lisaks on Fermi Energia analüüsinud neid potentsiaalseid piirkondi projekti elluviidavuse ja tasuvuse vaatest ning omakorda välistanud neist osad piirkonnad.
Lisainfo tuumajaama töörühmast: Tuumaenergia töörühm | Kliimaministeerium
600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu algatamise teade:
Vabariigi Valitsus algatas 22.05.2025 korraldusega nr 102 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
Planeeringu eesmärk on kavandada 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaam ja selle jaoks vajalik taristu ning nende ühendamine olemasoleva võrguga. REP-i alusel rajatav välistest oludest sõltumatu süsinikuneutraalne tootmisvõimsus täiendab Eesti energiaportfelli, suurendab elektrienergia varustuskindlust ning hinnastabiilsust. Tuumaelektrijaama rajamine panustab riiklikesse kliimaeesmärkidesse, mis näevad ette kliimaneutraalsuse saavutamist ehk kasvuhoonegaaside heite ja sidumise tasakaalustamist ning vastab riigi pikaajalisele arengustrateegiale „Eesti 2035“ ja Kliimapoliitika põhialustele aastani 2050.
Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist:
- asukoha eelvaliku tegemisest ja
- valitud asukohtades detailse lahenduse koostamisest.
Pärast asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande vastuvõtmist, koostatakse REP-i detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu asukoha alternatiivile, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 1285 km2 ja hõlmab osaliselt Haljala valda, Rakvere linna, Rakvere valda, Vinni valda ja Viru-Nigula valda Lääne-Viru maakonnas ning Kohtla-Järve linna, Lüganuse valda ja Toila valda Ida-Viru maakonnas ning nendega piirnevat mereala Kunda lahest Narva laheni. Planeeringuala valiti piisava ulatusega, et mitte teha enne planeerimisprotsessi tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu asukoha eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist. Kuigi planeering algatati suuremal maa-alal, siis planeering kehtestatakse üksnes 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu ehitamiseks vajalikul alal.
Tutvu lähemalt:
- Vabariigi valitsuse 22.05.2025 korraldus nr 102 Eriplaneeringut algatav õigusakt
- Planeerimisseadus Seadus sätestab planeerimise põhimõtted ning nõuded planeerimismenetlusele ja planeeringu elluviimisele
- Lisainfo, sh planeeringu materjalid leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehelt: https://riigiplaneering.ee/riigi-eriplaneeringud/tuumaelektrijaam
