Rakendusuuringute keskus Centar ja Antropoloogia Keskus viisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellimusel läbi uuringu, mille eesmärk oli mõista, miks on meeste osakaal hariduse, tervise ja heaolu (EHW ehk education, health, wellbeing) valdkondades väike ning leida lahendusi soolise tasakaalu parandamiseks. Eriti tuleb sooline tasakaalustamatus esile ametite puhul, kus hooletöö osa on suurem - näiteks abi vajavate eakate, erivajadusega inimeste ning väikelaste hooldamisel. Haridusvaldkonna ametites töötavatest inimestest moodustavad mehed praegu vaid 20,9 protsenti, meditsiinis 12,5 protsenti. Heaolu valdkonna ametites, mis hõlmavad erinevaid sotsiaal- ja hoolekande valdkonna spetsialiste, on mehi vaid 6,3 protsenti.
MKM-i tööala asekantsler Ulla Saar tõi välja, et Eesti paistab koos teiste Balti riikidega Euroopa Liidus silma eriti väikese meeste osakaaluga EHW tegevusaladel. „Nende valdkondade tähtsus kasvab rahvastiku vananedes aina enam, aga kui mehed ei taha sinna tööle minna, on tööandjal keerulisem töötajaid leida,“ nentis Saar. „Seepärast on oluline teha teavitustööd ja murda stereotüüpe, et mehed läheksid tööle õe, hooldustöötaja või õpetajana, mis leevendaks tööjõupuudust nendes valdkondades ning aitaks kaasa soolise võrdsuse kasvule ja ka palgalõhe vähenemisele.“ Sooline segregatsioon ehk naiste ja meeste jaotumine erinevatele erialadele on üks olulistest soolise palgalõhe (13,1 protsenti) põhjustest.
Centari juhi ja vanemanalüütik Epp Kallaste sõnul viitavad uuringu tulemused sellele, et meeste väike osakaal EHW valdkondades tuleneb suuresti soorollidest ja stereotüüpidest, mis loovad kuvandi “naiste ametitest” ja piiravad meeste osalemist. „Hooletööd nagu laste õpetamine, haigete hooldamine ja tervishoiuteenused on traditsiooniliselt peetud naistele sobivateks ametiteks, kuna see on justkui loogiline jätk nende peamisele rollile hooletöö tegijana eraelus,“ nentis Kallaste. Näiteks lapsehoidjatest ja õpetajate abidest olid mullu mehed vaid 2 protsenti, koolieelse lasteasutuse õpetajatest vaid 1 protsent. Samas on 90 protsenti kiirabitehnikutest mehed ning 50 protsenti kõrgkoolide õppejõududest samuti.
Uuringust selgus, et EHW valdkonda toob mehi sageli missioonitunne. “Ameti emotsionaalne tasu ja ühiskondlik väärtus, samuti mitmekülgne ja stabiilne töökoht motiveerivad mehi püsima ning neile pakub rahulolu võimalus panustada ühiskonda ja aidata teisi,” sõnas Kallaste.
Meeste motivatsiooni nendes valdkondades töötada mõjutavad valdkonna madal prestiiž ja keskmisest väiksem palk. Samas ilmneb meestel EHW ametites ka nn klaaslifti efekt, mis tähendab, et valdkonnas töötavaid mehi peetakse naistest paremateks juhtideks ning neid edutatakse kiiremini, naised aga kasvavad juhiks aja jooksul valdkonnas töötades.
Kallaste sõnul saaks meeste osakaalu EHW valdkonnas kasvatada soostereotüüpe murdes ja edendades hooliva maskuliinsuse põhimõtteid. „Kindlasti sobivad need ametid hästi ka meestele ning seda arusaama tuleb ühiskonnas tugevdada,” ütles Kallaste.
Ulla Saare sõnul toob uuring selgelt välja, et soostereotüüpide murdmine peab algama koolidest ja karjäärinõustamisest, kuid tihti jääb nii õpetajatel kui ka nõustajatel oskustest vajaka.
„Valmistame praegu koostöös Töötukassaga ette koolitusprogrammi karjäärispetsialistidele, et tõsta nende teadlikkust stereotüüpidest nõustamises, aidata neil avardada poiste ja tüdrukute arusaamu erinevatest erialadest ja ametitest ja julgustada ka poisse EHW ameteid valima. Üks kasutamata võimalustest on ka karjääripööret tegevate meeste toomine EHW valdkonda läbi ümberõppe. Meil on täna 47 000 töötut ja peame leidma viise, kuidas julgustada tööd otsivaid ja karjääripööret teha soovivaid mehi EHW valdkonna erialasid valima,“ sõnas Saar.
Samuti tuleks luua poistele ja meestele võimalus varaseks kokkupuuteks EHW ametitega ning mitmekesistada valdkonda jõudmise teid, näiteks töövarjutamise, valikainete, praktikavõimaluste, eriprogrammide (nagu Noored Kooli) ja kaitseväe asendusteenistuse laiendamise kaudu.
Lisaks rõhutatakse uuringus töötingimuste parandamist, mis aitaks kaasa nii meeste kui ka naiste püsimisele hariduse, tervise ja heaolu valdkonnas. Toodi välja ületöötamise ja läbipõlemise ennetamist, töökultuuri muutmist ja psühholoogilise toe vajadust ning intensiivse töö kohta liiga madalat palka.
Tutvu uuringu „Meeste väikese osakaalu põhjused hariduse, tervise ja heaolu (EHW ehk education, health, wellbeing) valdkonna õppurite ja töötajate hulgas“ tulemustega meie kodulehel: Töövaldkonna uuringud ja analüüsid | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Uuringut kaasrahastati Euroopa Sotsiaalfondi 2021-2027 vahenditest.
