Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on tööturg, aga ka inimeste soovid ja võimalused töötada ajas muutunud. “Edaspidi saab sõlmida kaasaegseid ja paindlikke töölepinguid, mis aitavad arvestada nii töötaja kui tööandja muutuvate vajadustega. Näiteks muutub tööandja töömaht hooajaliselt, või soovib töötaja olenevalt tervisest või koolikoormusest teha tööd rohkem või vähem,” selgitas Keldo.
Paindliku tööaja kokkuleppe kohaselt saab edaspidi töötada tööajavahemikuga, mis sisaldab kokkulepitud tunde, mis on alati garanteeritud, ja lisatunde, mida võib, aga ei pea tegema. Näiteks lepitakse kokku, et töötaja tööaeg on 0,25-0,75 või 0,5-1,0 koormust. Paindliku tööaja kokkuleppeid on võimalik sõlmida kõigis sektorites ja kõigi töötajatega, kes seda soovivad ja vajavad.
Keldo rõhutas, et töölepingu sõlmimine on kahepoolne kokkulepe ning tingimuste osas tuleb töötajal ja tööandjal omavahel kokku leppida. Paindlike lepingute sõlmimine ei ole kohustus, vaid võimalus oma tööaega ja –koormust vastavalt vajadusele reguleerida. Ka edaspidi jääb alles võimalus sõlmida fikseeritud osakoormusega töölepinguid, paindliku tööaja kokkulepe on lihtsalt üks täiendav võimalus.
Ministri kinnitusel on ka paindlike kokkulepete korral tagatud töötaja kaitse. “Paindliku tööaja kokkulepe võimaldab pakkuda inimesele rohkem sotsiaalseid tagatisi, kui praeguse praktika puhul tagatud on. Praegu sõlmivad tööandjad lisatöö vajadusel oma töötajatega sageli täiendavaid võlaõiguslikke lepinguid, nende puhul ei ole aga inimesele tagatud ravikindlustus, puhkeaeg või miinimumtasu. Paindlikud töölepingud tagavad kõik selle,” lisas Keldo.
Ka paindliku tööaja kokkuleppe korral tuleb lisatundide tegemises tööandjal ja töötajal omavahel kokku leppida. Lisatundide tegemine ei ole kohustuslik ja nendega nõustumine tuleb kirjalikus vormis kinnitada. Kuu lõpuks tuleb töötajale esitada ka graafik, kus on märgitud tehtud tava-, lisa- ja ületunnid. Paindlikke tööaja kokkuleppeid on võimalik sõlmida kõigis sektorites ning töötaja tunnitasu peab enamikul juhtudest olema vähemalt 1,2-kordne alammäär (nt 2025. aastal tunnitasu vähemalt 6,37 eurot). Ka paindliku tööaja kokkuleppe korral tuleb järgida kehtivaid töö- ja puhkeaja nõudeid ehk töötunnid ja lisatunnid kokku ei tohi ületada täistööaega.
Lisaks taastatakse eelnõuga varasem pikaaegne iganädalase puhkeaja praktika, mille kohaselt iganädalane järjestikune puhkeaeg hõlmab ka igapäevast puhkeaega. See tähendab, et tavapärase tööaja arvestuse korral (st E-R töö) tuleb töötajale tagada 48 tundi järjestikkust puhkeaega ning summeeritud tööaja arvestuse korral (st graafikuga töö) 36 tundi. Selline praktika on Eestis kehtinud töölepingu seaduse loomisest alates.
Töölepingu seaduse muudatused liiguvad edasi arutamiseks Riigikogusse.
