Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani sõnul puudub Eesti riigil praegu efektiivne töövahend, mis võimaldaks viivitamatult ohupiirkonnas viibivaid inimesi teavitada. „Kuigi ka siiani on riik koostöös sideettevõtetega vajadusel inimesi SMS-i teel teavitanud, näiteks koroonakriisi ajal, on see ilma vastava ohuteavituse süsteemita ajamahukas, mistõttu ei pruugi kriitilistes olukordades ohuteavitus jõuda piisavalt kiiresti ohustatud inimesteni. ESS-i muudatused kohustavad sideettevõtjaid oma võrgus olevaid inimesi elu ja tervist ohustavatest sündmustest teavitama ning hetkel väljatöötamisel olev ohuteavitussüsteem võimaldab seda teha senisest oluliselt lihtsamini ja operatiivsemalt,“ märkis Järvan.
Ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtt võimaldab saata ohuteavitusi vaid konkreetses ohupiirkonnas viibivatele inimestele mobiiltelefoni saadetava SMS-i teel, kui mingi sündmuse tõttu on nende elu või tervis ohustatud. Avalikkuse teavitamise eest vastutavatel asutustel on võimalus Häirekeskuse kaudu operatiivselt edastada ohuteavitusi ning esmaseid ohutus- ja käitumisjuhiseid kõigile mobiiltelefoni valdajatele Eesti territooriumil, st ka siin viibivatele välismaalastele.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on ohuteavitusega õigeaegselt inimesteni jõudmine eriti oluline hädaolukordades, mis oma kiire arengu ja ulatusliku mõju tõttu ohustavad vahetult suure hulga inimeste elu või tervist. „Näiteks suurte maastikupõlengute või tööstushoonete tulekahjude puhul ohustavad lähedalasuvaid inimesi nii otsene põlengu levik nende suunas kui ka sellest tekkiv mürgine suits. Säärane olukord oli näiteks 2018. aasta Vikipalu maastikupõleng. Kiire teavitamise ja käitumisjuhiste jagamise vajadus võib kaasneda väga mitmesuguste ulatuslike loodus- ja inimtekkeliste kriiside korral, kus riik peab tagama oma elanike ohutuse ja turvalisuse. Seepärast ongi oluline, et suudaksime inimesi õigeaegselt teavitada ja anda vajalikud juhised ohuolukorras toime tulemiseks või sellest väljumiseks,“ märkis Läänemets.
Toimiva varajase hoiatuse olemasolu annab üldsusele võimaluse teha lisaettevalmistusi raskete tagajärgede ärahoidmiseks või leevendamiseks, näiteks laadida telefoni akusid, tankida kütust, varuda joogivett ja toitu, vältida ohtlikesse kohtadesse minekut või alustada evakueerumisega, valmistuda varjumiseks jmt. Kui inimesed ei saa võimaliku saabuva ohu korral õigeaegset hoiatust, siis võivad nad sattuda põhjendamatult ohtu või jääda kiiremini abitusse seisu.
Ohuteavituse edastamise teenust osutab Häirekeskus, ohuteavituse süsteemi töötab välja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS). Teavitussüsteemi toimimisse panustavad lisaks riigile ka Eesti suurimad sideettevõtted Telia, Elisa ja Tele2.
Elektroonilise side võrgu kaudu toimiva ohuteavituse süsteemi toimimine ja kasutamine Eestis on 2018. aastal heaks kiidetud elanikkonnakaitse kontseptsiooni osa.