Edaspidi peab tööpakkuja avaldama kandideerijale töötasu enne esimest töövestlust kirjalikus vormis. Muudatus säästab mõlema poole aega juhul, kui palgatingimused ei ühti osapoolte nägemusega.
Majandus- ja tööstusministri ErkkiKeldohinnangul peaks tööotsija positsioon seeläbi muutuma palgaläbirääkimistel tugevamaks. „Ei saa salata, et palk on üks olulisemaid kaalukeeli töökoha valikul ning inimesel peab olema võimalik teha teadlikke otsuseid juba värbamisprotsessi alguses. Palgainfo varasem avaldamine ning suurem läbipaistvus värbamisprotsessis aitavad vähendada põhjendamatuid palgaerinevusi ja kujundada õiglasemat tööturgu,“ ütles ta.
Samuti jõustus keeld pärida tööotsijalt varasema või praeguse palga kohta. Eesmärk on vältida olukordi, kus töötaja varasem palk mõjutab põhjendamatult tema tulevast töötasu ja -tingimusi.
Lisaks on töötajatel õigus palgast rääkida: tööandjad ei või keelata töötajatel oma sissetulekute üle arutlemast.
Vähendamaks soolist palgalõhet ja tagamaks võrdväärne töötasu on tööandjal nüüd ka töölepingu seadusega kohustus tasustada naisi ja mehi võrdsetel alustel. See tähendab, et tööandja peab maksma sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu, välja arvatud, kui esinevad objektiivsed ja sooneutraalsed põhjused erinevaks tasustamiseks.
Oma ettevõtte või organisatsiooni palgasüsteemi mugavaks ja lihtsaks hindamiseks on tööandjatel kasutada Palgapeegel – digilahendus, mis näitab ära kas ja kui suur on sooline palgaerinevus. Eesmärk on aidata juhtidel vabatahtlikult palgalõhet analüüsida ja seeläbi toetada õiglase palgasüsteemi juurutamist.
Muudatustega võtab Eesti osaliselt üle Euroopa Komisjoni palkade läbipaistvuse direktiivi (EU 2023/970).
Täpsemalt: Palkade läbipaistvus | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
