Elavdame majandust
Majanduse elavdamiseks loome suuremahuliste investeeringute toetusmeetme, milleks eraldatakse 2026. aastal 20 miljonit eurot ja edaspidi 40 miljonit eurot aastas. Sellega edendame Eesti eksporti ja meelitame siia kõrgemat lisandväärtust loovaid heapalgalisi töökohti.
Suurendame 2025. aasta lõpuks riikliku investeerimisfondi SmartCap juurde loodud kaitsefondi mahtu 100 miljoni euroni. Fond teeb otseinvesteeringuid kahese kasutusega tooteid ja tehnoloogiaid arendavatesse või tootvasse ettevõttesse ning investeerimisfondidesse, millega toetatakse kõrget lisandväärtust loova ja süvatehnoloogiatel põhineva ettevõtluse arendamist Eestis. Kahese kasutusega ja surmavaid tehnoloogiaid arendavatel ettevõtetel on keeruline oma tegevuse finantseerimiseks turult kapitali kaasata, kuid vajadus Eesti kaitsetööstuse arendamiseks ning ka oskusteave on Eestis olemas. Lisarahastusega toetatakse ekspordipotentsiaaliga kasvuettevõtteid.
Muudame riigi planeeringud selgemaks ja kiiremaks, tagame energiajulgeoleku
Järgmisel, 2025. aastal viiakse lõpuni planeerimisseaduse muutmise protsess, millega tehakse planeerimismenetlust kiiremaks ja arusaadavamaks. Lihtsustatud planeerimisprotsessi toel soodustatakse Eestisse suurinvesteeringute tegemist ning hoogustatakse majanduse arengut. Tõhustatakse nii planeerimissüsteemi kui planeeringutele heakskiidu andmise korraldust. Planeerimismenetluse tõhustamiseks on oluline jätkata ka ruumilise planeerimise digipöördega, muuta kehtivad planeeringud riigi andmekogu kaudu kõikidele hõlpsasti kättesaadavaks ja luua planeeringute menetlemise infosüsteem.
Aastateks 2025 kuni 2028 on riigieelarves riigi planeeringute koostamiseks igal aastal ette nähtud ligi üks miljon eurot. Eesmärk on luua läbi planeeringute eeldused tasakaalustatud ruumiliseks arenguks ja soodustada rahulolu elukeskkonnaga. Selleks luuakse eeldused uue üleriigilise planeeringuga „Eesti 2050“ ning määratletakse maakonnaplaneeringutega alad, mis on sobilikud ehitusmaavarade uurimiseks ja potentsiaalseks kaevandamiseks. Sealhulgas seatakse tingimused, millest tuleb kaevandamisel lähtuda. Ehitusmaavarade varustuskindlus peab olema tagatud nii, et kaevandamine toimuks nii loodust kui ka inimeste elukeskkonda hoidvalt.
Taastuvenergeetika arendamiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks planeeritakse erarahastuse toel riigi eriplaneeringutega Liivi lahe meretuulepargi elektriühendust ning Eesti-Läti neljandat elektriühendust (mõlema planeeringu maksumus on u 1,5 miljon eurot). Ettevalmistamisel on EstLink3 rajamiseks vajalike riigi eriplaneeringute algatamine, mille eeldatav maksumus on 1 miljon. Lisaks energiajulgeoleku tagamisele võimaldavad täiendavad elektriühendused toota Eestis enam taastuvenergiat, mis on eelduseks null-heitme eesmärki täitvate tööstuste rajamisele Eestis.
Töötushüvitiste süsteem muutub efektiivsemaks ja õiglasemaks
Töövaldkonnas tagame, et tööhõive püsiks kõrge, ebavõrdsus ja vaesus väheneks ja riigi tegevused toetaksid inimeste pikaajalist ja kvaliteetset tööelu.
Aktiivsete tööturumeetmetena pakutakse inimestele tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi, mis aitavad inimestel hõivesse liikuda ja seal püsida. Tööturuteenustele kulub 2025. aastal üle 86 miljoni euro.
Lisaks korrastame ja muudame efektiivsemaks töötushüvitiste süsteemi. Eesmärk on muuta töötushüvitiste süsteem õiglasemaks, rohkem tööturu olukorrale vastavaks ja inimese jaoks lihtsamaks ja selgemaks. Muudatused on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2026 ja aastatel 2026-2028 aitab see riigieelarves hoida kokku üle 45 miljoni euro.
Kokkuhoid
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala hoiab 2025. aastal kokku 7,4 miljonit eurot. Sellest puudutab ministeeriumi eelarvet 6,7 ning loodava Maa- ja ruumiameti eelarvet 0,6 miljonit eurot. Kokkuhoid saavutatakse peamiselt tegevustoetustelt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja Eesti Varude Keskusele ning teadus- ja arendustegevuseks planeeritud tegevustoetuste arvelt.
Järgmise nelja aasta jooksul ehk aastatel 2025–2028 hoitakse valitsemisalas kokku 50,7 miljonit eurot. Kokku hoitakse tööjõukuludelt, lähetustelt, uuringutelt ja koolitustelt, valitsemisalale antavatelt tegevustoetustelt ning teadus- ja arendustegevuseks kavandatud toetusmeetmetest.
