Esimesele kooskõlastusringile läinud eelnõuga luuakse tööandjale ja töötajale võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid ehk teha lisatöötunde töötajal, kes omandab haridust, on vanaduspensioniealine, vähenenud töövõimega või kellele on see võimalus ette nähtud kollektiivlepinguga.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul on tegu oodatud eelnõuga, kuna muutuvtunni kokkulepete pilootprojekt oli edukas ning tööturu osapoolte soov oli sellega jätkata.
„Paindlikud lepingud annavad võimaluse korraldada tööaega vastavalt töötajate ja tööandjate vajadusele, näiteks kui tööjõuvajadus ja tegevuste maht periooditi erineb. See tähendab, et inimene saab oma kehtiva töölepingu raames teha vajadusel vähem või rohkem töötunde ning tööandja ei pea selleks sõlmima muid lepinguid, mis ei tagaks töötajatele piisavalt sotsiaalseid tagatisi. Tööandjate suur ootus oli, et paindliku tööaja kokkulepete tingimused oleksid lihtsad ja selged ega tekitaks asjatut bürokraatiat. Seda ka eelnõus silmas pidasime,“ lisas minister.
Võrreldes muutuvtunni kokkulepete pilootprojektiga on paindliku tööaja kokkulepete sõlmimise tingimusi lihtsustatud ning selliseid kokkuleppeid on võimalik sõlmida kõigis sektorites. Samas on piiratud isikute ring, kellega paindliku tööaja kokkuleppeid saab sõlmida.
Paindliku tööaja kokkulepe võimaldab töötajal lisaks kokkulepitud tundidele töötada kuni 10 lisatundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. See aga eeldab kirjalikku kokkulepet ja tunnitasu vähemalt 1,2-kordses alammääras (ehk nt 2024. aastal tunnitasu suurusega 5,83 eurot). Ka paindliku tööaja kokkuleppe korral tuleb järgida kehtivaid töö- ja puhkeaja nõudeid ehk töötunnid ja lisatunnid kokku ei tohi ületada täistööaega.
Lisaks kehtestatakse eelnõuga nõue tagada töötajale kord nädalas järjestikku igapäevane ja iganädalane puhkeaeg. Sellest nõudest võib summeeritud tööaja korralduse puhul teha erandi (st tagada ainult iganädalase puhkeaja) kollektiivlepinguga või siis, kui töötajale on vähemalt kaks korda kuus tagatud järjestikku igapäevane ja iganädalane puhkeaeg. Muudatus on tingitud hiljutisest Euroopa Kohtu otsusest ja selle mõjust graafikuga töötajate töö- ja puhkeaja nõuetele.
„Meieni jõudis erakordselt palju tagasisidet tööandjatelt, kes sattusid raskustesse uute puhkeaja nõuete rakendamisel. Samas mõistame ka vajadust tagada inimestele rohkem puhkeaega tööst taastumiseks, et vältida ületöötamist. Seega oleme eelnõus pakkunud välja kompromissi, mis võiks aidata tööandjate probleeme lahendada selliselt, et töötajad ei jääks täiesti ilma võimalusest pikemalt puhata. Samas anname võimaluse erisuse tegemiseks ka kollektiivlepinguga, kui töötajad ja tööandjad selles kokkuleppele jõuavad,“ selgitas Riisalo.
Eelnõule saab tagasisidet anda kuni 21. juunini. Eelnõu materjalidega saab tutvuda Eelnõude infosüsteemis.
