Eesti päritolu kaupadest suurenes enamike peamiste kaubagruppide eksport. Languses olid vaid mineraalsete toodete (õlide) ning optika-, mõõte- jmt kaupade eksport. Ekspordi kasvu panustasid kõige rohkem taimsed tooted (teravili, sel aastal on ekspordi kasv alanud kuu aega varem kui eelmisel aastal), puit ja puittooted (graanulid, vineer jm), masinad ja seadmed ning kokkupandavad puidust ehitised, mis on liikunud Taani, Rootsi ja veel mitmele turule. Seega kasv oli küllalt laiapõhjaline ning ei tulnud kaubagruppidest, mis on tavaliselt suurema kõikumisega nagu kütused vms.
Kasvu pidurdasid aga mineraalsed tooted, kus müük kukkus aastaga üle 30 protsendi. Languses oli elektri, maagaasi ning põlevkiviõli müük. Elektri ja maagaasi puhul vähenes nende toodete vahendamine, õli toodang ja eksport langesid õlitehaste hooldustööde tõttu.
Peamiste ekspordipartnerite lõikes eksport kas suures või jäi aastatagusele tasemele. Mõningast optimismi lisab kiire 20 protsendiline kasv Rootsi suunas hoolimata Rootsi krooni küllalt nõrgast kursist euro vastu. Suurema osa kasvust andsid telekommunikatsiooniseadmed.
Eksport on Eesti majanduse jaoks äärmiselt oluline. Mullu oli Eestis üle 14 000 eksportiva ettevõtte ja neist 6636 moodustas eksport üle 75 protsendi käibest. Seejuures 194 ettevõtet eksportis enam kui 20 eri riiki. Põhjamaade taastumine annab lootust ka parematele tulemustele järgnevatel kuudel. Tegu on ikkagi meie kõige lähemate turgudega, kus ostupotentsiaali on tugevalt.
