„Eesti lairiba plaan kirjeldab poliitilisi otsustuskohti ja tegevusi, mis on vajalikud selleks, et tagada 2030. aastaks kõigile Eesti elanikele kiire internetiühendus, katta vähemalt 95% asustatud piirkondadest 5G levialaga ning rajada turutõrke piirkondades uue tehnoloogia kasutuselevõttu võimaldav baastaristu,” sõnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan. Ministri sõnul aitab see parendada ettevõtete konkurentsivõimet ja edendab võrdseid võimalusi. “Lairiba plaan pakub valikuvõimalusi ja toimib teekaardina, mis juhatab meid nii ajalises kui ka infotehnoloogilises vaates uude kümnendisse. See aitab ääremaadel suuremate linnadega sammu pidada ja vähendab piirkondlikku ebavõrdsust, mis parandab kokkuvõttes kõigi Eesti inimeste elujärge,” ütles ta.
Järvan tõi välja, et 2030. aastaks sõnastatud eesmärkide täitmine on väljakutse, mille puhul on rahastuse tagamine võtmetähtsusega. “Näiteks juurdepääsuvõrkude rajamiseks maapiirkondadesse on 2030. aastani ette nähtud 69 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid, kuid sellele lisaks on hinnanguline puudujääk gigabiti ühiskonnani jõudmiseks 200 miljonit eurot,” kirjeldas Järvan. Ta rõhutas, et on poliitilise otsustuse koht, kuidas tagada ühenduvus maapiirkondades, kus täna hea kvaliteediga internetiühendus puudub. “Kõikjal 1 Gbit/s ühenduse tagamine on väga kallis ja kaaluda tuleb erinevate tehnoloogiliste lahenduste kasutamist, et võimaldada inimestele taskukohase hinnaga ülikiire interneti kättesaadavus juba lähiaastatel,” ütles minister.
Järvan sõnas, et elukeskkondade ja suurte transpordikoridoride planeerimisel tuleb sidevõrke vaadelda nende lahutamatu osana. Ometi ei taga üksnes ühenduse olemasolu ülikiire andmeside kasutamist. Seda mõjutab oluliselt ka pakutava teenuse taskukohasus. Täna jääb Eesti hoolimata ühenduste suhteliselt heast kättesaadavusest nii 100 Mbit/s kui ka 1 Gbit/s interneti kasutamise osas Euroopa Liidu keskmisele alla. Selle üheks põhjuseks võib muuhulgas olla ka teenuse kõrge hind. “Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hindab praegu konkurentsiolukorda turul ja võib vajadusel kehtestada erinevaid meetmeid selle parandamiseks. Seda eesmärgiga muuta lõppkasutaja jaoks kiiremate andmesideühenduste kasutamine atraktiivsemaks,” selgitas minister riigi hoobasid taskukohasuse toetamiseks. Ta lisas, et olukord, kus Eesti inimestele maksab 100 Mbit/s internet sama palju kui Lätis ja Leedus 1 Gbit/s, pole mõistetav.
