Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabel annab põhjaliku võrdleva analüüsi Euroopa Liidu liikmesriikide, teiste Euroopa riikide ja piirkondlike naabrite innovatsioonitegevuse kohta. Analüüs põhineb 32 näitajal, mis on jaotatud 12 kategooria alla, nagu näiteks teadussüsteemi atraktiivsus, ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine.
Tulemustabel aitab riikidel hinnata oma teadus- ja innovatsioonisüsteemide tugevusi ja nõrkusi, tuvastada probleeme ning lahendada väljakutseid. Euroopa Liidu riigid jagunevad oma tulemuste alusel nelja kategooriasse: innovatsiooniliidrid, tugevad innovaatorid, mõõdukad innovaatorid ja tagasihoidlikud innovaatorid.
„Eesti innovatsioonitegevuste ja –tulemuslikkuse kõrvutamine teiste Euroopa riikidega ning Euroopa võrdlemine teiste kontinentidega annab kindlasti Eesti innovatsioonipoliitika kujundamisele vajaliku raamistiku. Hea on tõdeda, et Eesti jõudis tagasi tugevate innovaatorite seltskonda," märkis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogiaosakonna juhataja Sigrid Rajalo. „Eesti innovatsioonipoliitika kujundamisel jälgime, et oleks tagatud mitmekesisus, mida väljendab ka tulemustabel."
Tulemuslikkuse tõusud ja langused
Taani on sel aastal säilitanud oma positsiooni kui innovatsiooniliider, millele järgnevad Rootsi, Soome ja Holland, kes kõik kuuluvad innovatsiooniliidrite kategooriasse. Tugevate innovaatorite hulka kuulub nüüd ka Eesti koos veel seitsme riigiga, kelle innovatsioonitegevus ületab Euroopa Liidu keskmist. Leedu kuulub mõõdukate ja Läti tagasihoidlikke innovaatorite kategooriasse.
Eesti ja Küpros on saavutanud kõige tugevama tulemuste kasvu võrreldes 2017. aastaga, nende koondhindeks on suurenenud vastavalt 29 ja 39 protsendipunkti.
Eesti tugevused ja nõrkused
Tulemustabeli põhjal on Eesti tugevusteks inimressurss, sektorite vahelised sidusused ning teadussüsteemi atraktiivsus. Nõrkusteks on investeeringud teadus- ja arendustegevusse, innovatsioon, müügi mõju ja keskkonna jätkusuutlikkusega seotud näitajad.
"Tulemustabel näitab selgelt, et kui soovime innovatsiooniliidritele järgi jõuda, tuleb nii avaliku kui ka erasektori teadus- ja arendustegevuse investeeringuid suurendada, loomaks uusi kõrgema lisandväärtusega eksporditavaid tooteid ja teenuseid," lisas Rajalo.
Globaalne võrdlus
Tulemustabelis võrreldakse ka ülemaailmseid konkurente 19 indikaatori alusel Euroopa Liidu keskmisega. Globaalses võrdluses on kõige innovaatilisem riik Lõuna-Korea, kellele järgnevad Kanada, Ameerika Ühendriigid, Austraalia ning siis Euroopa Liit. Samas on kõige suuremat kasvu näidanud Hiina, kes on jõudsalt vähendanud vahet Euroopa Liidu ja teiste tugevate innovaatoritega.
Kokkuvõte
2024. aasta euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabel näitab, et Eesti on teinud märkimisväärseid edusamme, tõustes tugevate innovaatorite hulka. Samas on veel arenguruumi, eriti investeeringute ja jätkusuutlikkuse valdkonnas. Globaalsel tasandil jääb Euroopa Liit küll maha mõnedest konkurentidest, kuid hoiab endiselt tugevat positsiooni.
Lisainfo: Europe's innovation performance steadily improving (europa.eu)Link raportile ja selle lisadele: European innovation scoreboard - European Commission (europa.eu)
