Vabariigi Valitsus algatas 2023. a 5. jaanuaril üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise.
Planeeringu eesmärk on määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050.
Planeering koostatakse kogu Eesti riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta, mille sisse jäävad ka merealad ja suuremad siseveekogud. Täpsemad omavahelised seosed määratakse üleriigilise planeeringu lähteseisukohtades.
Planeeringu koostamisel viiakse eri mõjude hindamiseks läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine, milles hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Planeering määratleb Eesti asustuse ja üleriigilise transpordivõrgustiku arengu ning muu taristu, sh energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku ning maapõue kasutamise põhimõtted ja suundumused. Lisaks määratleb planeering väärtuslike maastike ja põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ja toimimist tagavad meetmed ning suunised maakonnaplaneeringute koostamiseks.
Planeering töötab välja kogu Eesti ruumipoliitika ja kvaliteetse ruumiloome edasised alused, arvestades kestlikku arengut, tervislikku elukeskkonda ja inimsõbralikku (linna)ruumi.
Planeering annab ruumilise väljundi kehtivatele ja tulevastele riigi arengudokumentidele (näiteks strateegia "Eesti 2035") ja suunised suurema täpsusastmega planeeringutele, sh maakonnaplaneeringutele ja kohaliku omavalitsuse planeerimistegevusele. Planeering on aluseks ruumilise arengu otsuste (sh investeeringute) langetamisel valitsusasutustele.
Planeeringu eeldatav koostamise aeg on neli aastat (2023–2026) ja see jaguneb kolmeks etapiks.
- Esimesel aastal töötatakse välja planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise programm.
- Järgmisel kahel aastal koostatakse planeering, selle tegevuskava ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne, samuti viiakse läbi vajalikud uuringud.
- Viimasel aastal planeering avalikustatakse, kooskõlastatakse ja lõpuks kehtestatakse Vabariigi Valitsuse poolt.
Planeeringu ettevalmistamist ja koostamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos teiste ministeeriumite ja ametitega, Linnade ja Valdade Liidu ja omavalitsustega ning teiste partneritega, sh erialaliitude ja maakondlike partneritega. Kaasatakse ka Riigikogu, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ning organisatsioonid ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi.
Avalikkust kaasatakse planeerimisprotsessi planeerimisseaduses sätestatud üldsusele suunatud teadete kaudu. Kes soovib teateid saada isiklikult, sellel palume meile edastada oma kontaktandmed (nimi, posti- või meiliaadress, organisatsiooni esindamisel selle nimi).
Rohkem infot üleriigilise planeeringu "Eesti 2050" koostamise kohta leiab portaalist riigiplaneering.ee
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” koostamise algatas Vabariigi Valitsus 4. veebruaril 2010. Seejärel algatas regionaalminister 16. veebruaril 2010 üleriigilise planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kehtestas Vabariigi Valitsus 30. augustil 2012. Enne kehtestamist andis Keskkonnaamet 27. jaanuaril 2012 heakskiidu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele.
Üleriigilise planeeringu põhisuunad ja eesmärgid
- Tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng, mis eeldab olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamist ning töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamist toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu.
- Head ja mugavad liikumisvõimalused, mis eeldab teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamist läbi toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kestlike transpordiliikide abil, kiire, piisava sagedusega ja mugava ühenduse tagamise läbi välismaailmaga ning läbi erinevate transpordiliikide tasakaalustatud kasutamise, arvestades piirkondlikke eripärasid.
- Varustatus energiataristuga, mis eeldab elektritootmisvõimsuse arendamisel keskendumist Eesti varustamisele energiaga, paigutades uued energiatootmisüksused ruumis ratsionaalselt ja kestlikult, Eesti energiavarustuse võimaluste avardamist, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega ning soovimatu mõju vältimist kliimale, saavutades taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagades energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.
- Rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine.
Üleriigiline planeering käsitleb ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna. „Eesti 2030+” on strateegiline dokument, mis seab eesmärgiks otstarbeka ruumikasutuse saavutamise Eesti kui terviku mastaabis ning seab keskkonna eripärast lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Koostöös valminud planeering on ühiskondlik kokkulepe riigi ruumilise arengu suunamiseks.
Planeering "Eesti 2030+" on teine omataoline riigi ajaloos. Esimene üleriigiline planeeringб “Eesti 2010” valmis aastal 2000. Uue üleriigilise planeeringu koostamise käigus anti hinnang planeeringu “Eesti 2010” rakendamisele ning toodi välja viimasel kümnendil toimunud olulisemad muutused Eesti ruumistruktuuris.
Peamine üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ püstitatud arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega.
Eesti ruumilise arengu visioon: Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik.
Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob võimaluse riigi tasandi valdkondlike arengukavade või strateegiate paremaks seostamiseks.
Üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande pani kokku Tõnu Oja. Aruande kiitis heaks Keskkonnaamet 27. jaanuaril 2012.
Lisainfo ja dokumendid: Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" | Riigiplaneering
Viimati uuendatud 16.02.2026
