Ministri sõnul on toetuse eesmärk tugevdada nii Eesti teadus- ja arendustegevuse võimekust kui ka majanduse konkurentsivõimet. „Eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused on oluline sild teaduse ja ettevõtluse vahel. Need on ettevõtted, kes teevad ise baasteadust ja toimivad suure konkurentsiga kõrgtehnoloogilises äris ehk Eesti teaduspõhise majanduse lipulaevad. Riigi toetus annab neile kindluse seda järjepidevalt teha,“ ütles Keldo.
Rahastuse abil saavad asutused hoida ja arendada teaduskompetentsi, tagada teadlaste järelkasvu ning teha koostööd ettevõtluse ja avaliku sektoriga. Toetust saavad ettevõtted, kes tegutsevad biotehnoloogia, tervisetehnoloogia, digiriigi lahenduste, toiduinnovatsiooni ning andmeteaduse ja tehisintellekti valdkonnas.
Toetus koosneb kahest osast: 70% moodustab baasrahastus, mis põhineb varasematel aastatel eraldatud toetustel, ning 30% tulemusrahastus, mille suurus sõltub asutuse teadustöö kvaliteedist, teadlaste järelkasvust ja teadmussiirdest. Hindamisel võetakse arvesse eelnevate aastate tulemusi - publikatsioonide ja patentide arvu, kaitstud magistri- ja doktoritöid ning tõhusa koostöö mahtu.
Cybernetica teadusdirektor Dan Bogdanov rõhutab, et rakendusliku eesmärgiga teadusuuringud tõukavad tagant Eesti e-riigi arengut: „Kümme aastat rahvusvahelist teadustööd postkvant-krüptograafia alal aitasid Cybernetical koostada plaani e-riigi kaitsmiseks kvantarvuti vastu. Täna osaleb Cybernetica ülikoolide õppetöös ja tudengite juhendamises, et Eestil oleks kestlik valmidus uute ülesannete lahendamiseks, näiteks tehisintellekti ohutuks rakendamiseks.“
„Tegevustoetus on teadusmahuka ettevõtte jaoks kriitilise tähtsusega, sest see annab stabiilsuse teha pika vaatega arendustööd, investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja kasvatada Eestis uudset oskusteavet. Icosageni puhul tähendab see, et Eestis arendatakse välja uusi antikehadel, valkudel ja rakuteraapial põhinevaid lahendusi ning panustatakse kohaliku biotehnoloogiasektori teadusliku võimekuse tugevdamisse,“ ütles Icosagen Cell Factory OÜ asutaja ja juhatuse liige, Mart Ustav.
Biotehnoloogia ja toiduinnovatsiooni ettevõtte TFTAK nõukogu esimees Aavo Sõrmus leiab, et teadus- ja arendustegevuse süsteemne riiklik rahastamine annab teadusasutustele võimaluse pakkuda ühiskonnale uuringuid ja baasteadmisi, millele saab omakorda rajada innovaatilisi tooteid ja teenuseid. „Oluline on, et rahastamisel koheldaks võrdsetel alustel nii avalik- kui ka eraõiguslikke teadusasutusi, mis on evalveeritud ja vastavad teadusasutustele kehtestatud nõuetele. Selline tasakaalustatud ja kaasav lähenemine tugevdab Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi ning toetab teadmuspõhise majanduse kestlikku arengut,“ selgitab ta.
Lepingud sõlmiti kokku seitsme ettevõttega: Cybernetica AS, AS TFTAK, BioCC OÜ, Celvia CC AS, Icosagen Cell Factory OÜ, OÜ ProtoBioS ja STACC OÜ.
