Seaduse muudatusega lihtsustatakse sobiva töö mõistet. Tööotsijatele antakse suurem vabadus määrata tööotsingu alguses enda varasema töökogemuse ja töötingimuste põhjal, millised on ootused uuele tööle (nt töötasu). Kui töötus kestab pikemalt, laienevad ka tööle seatavad tingimused, et sobivate tööde valik järk-järgult laieneks ja tekiks rohkem võimalusi tööle asuda.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo hinnangul on seadusemuudatus vajalik samm eesmärgipärasema abi pakkumiseks. „Meie eesmärk on aidata inimestel kiiremini tööle naasta ja hoida ära pikaajalist töötust. Muudatus lihtsustab läbi töötukassa tööd otsivatele inimestele seni kehtestatud reegleid ja muudab süsteemi selgemaks,“ sõnas Keldo.
Lihtsamaks muutub ka aktiivsusnõuete rikkumiste süsteem. Esimesele kahele rikkumisele järgneb hoiatus ja peale kolmandat rikkumist lõppeb töötuna arvelolek. Sealjuures ei ole enam oluline rikkumise liik – kõiki rikkumisi loetakse võrdsena. Kui 12 kuu jooksul lõppeb töötuna arvel olek teist korda samal alusel, kaasneb töötule 90-päevane ooteaeg enne kui ta saab uuesti töötuna arvele tulla.
„Meie põhimõte on alati olnud, et toe pakkumine ei lõppe üksiku eksimuse pärast, vaid anname inimesele võimaluse end tõestada. Samas peab riigi tugi olema sihipärane ja mõeldud neile, kes on ise aktiivsed tööotsijad. Selle tõttu jääb alles siiski kolme rikkumise reegel,“ selgitas Keldo.
Töötukassa andmetel on 2026. aastal olnud keskmiselt iga kuu lõpus töötuna arvel 43 315 inimest, 2025. aastal oli see arv 45 845. Kogu Eesti tööjõust moodustab see keskmiselt 6,2% 2026. aastal.
