- Kosmoseandmete kiirtee ei ole pelgalt tehnoloogia, vaid strateegiline otsus, mis määrab Eesti majanduse, julgeoleku ja innovatsiooni tuleviku, ütleb Paul Liias.
Mis siis, kui Eesti järgmine majandushüpe ei tule maapinnalt, vaid orbiidilt?
Kujutame ette riiki, kus enne kinnisvara ostu saab sekunditega näha hoone ja krundi ajalugu – niiskus, kuivus, vajumine ja tõus. Kus põllumees väetab täpselt seal, kus vaja, ning laevakapten planeerib teekonna reaalajas jääolude põhjal. Kus ettevõte leiab automaatselt uued kliendid ja koostab pakkumised minutitega. See ei ole ulme, vaid kosmoseandmete võimalus.
Vananenud arusaamad
Kosmosetehnoloogiaid peetakse sageli kalliks ja keerukaks, kuid need arusaamad pärinevad ajast, mil andmed olid riiklike programmide pärusmaa. Euroopa Liit muutis olukorda, tehes kosmoseprogrammi kaudu andmed avalikuks hüveks. Satelliitnavigatsioon ja kaugseire võimaldavad tuvastada muutusi ja teha andmepõhiseid otsuseid. Kuigi alguses kardeti turu moonutamist, oli avalike andmete resolutsioon madalam ning tooted erinevad.
Aja jooksul selgus, et avalikud andmed loovad turgu. Ettevõtted arendavad nende põhjal teenuseid, suurendades nõudlust kommertsandmete järele. Näiteks Soome ettevõte ICEYE kasutab satelliitidel radartehnoloogiat, mis töötab ka pilvisuse ja pimeduse korral. See võimaldab üleujutuste kaardistamist tundide jooksul, mereseiret ja kindlustusjuhtumite kiiret hindamist. Ettevõte kaasas 2025. aastal üle 150 miljoni euro ning oli Euroopa kosmose süvatehnoloogia idufirmade seas suurim investeeringu kaasaja.
Eesti ei alusta nullist. Olemas on ökosüsteem, majanduslik mõju ja välisinvestorite huvi. Küsimus on, kas suudame teha paar sammu ette.
Eestil on tugev alus. Eesti Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmoseettevõtete äriinkubaatori kaudu on edendatud 39 idufirmat, kes on 1,7 miljoni euro stardirahaga kaasanud üle 96 miljoni euro investeeringuid. Loodud on 280 töökohta ja teenitud üle 73 miljoni euro käivet. Riigi poolt investeeritud euro kosmosetööstusesse on toonud ühiskonnale tagasi 3.9 eurot.
Eestis on ESA hankekeskkonnas üle 130 ettevõtte ning kujunenud on tugev ökosüsteem süvatehnoloogiast praktiliste rakendusteni. Kaugseireandmeid kasutatakse juba põllumajandustoetuste kontrolliks, taristu hindamiseks ja müügiprotsesside automatiseerimiseks, näiteks PRIA toetuste seires.
ESA andmetel moodustab programmidest tõukuv kaugseiresektor Euroopas ligikaudu 2,7 miljardit eurot SKP-st. Kaugseire valdkonnas tegutsevate ettevõtete käive on kasvanud 27% ja töötajate arv 8%, mis näitab head sektori arengut. Euroopa Komisjoni hinnangul sõltub EL kosmoseprogrammist 10% SKP-st.
Kommertsandmed
Küsimus on, mis juhtuks, kui muuta kosmoseandmed Eestis veelgi kättesaadavamaks. Eesti kosmoseandmete keskus ESTHub võimaldab täna prioriteetset ligipääsu Copernicus programmi andmetele. Järgmine samm on laiendada ligipääsu avalikele kosmoseandmetele ning tuua juurde kommertsandmeid, saavutada andmete liikumine satelliidist kasutajani alla 30 minuti ning kujundada riik kaugseireteenuste liivakastiks.
E-riigi andmestik koos kosmoseandmetega looks tipptasemel testlabori, kus tehnoloogiaettevõtlus saaks arendada ja skaleerida teenuseid. See tooks välisinvesteeringuid, teadmisi ja talente ning toetaks Euroopa autonoomsust. Avalik sektor saaks kasutada turul testitud lahendusi, põllumajandus ja tööstus suurendaksid lisandväärtust ning täppispõllumajandus optimeeriks tootmist.
Kaugseire võimaldab ka äriprotsesside automatiseerimist, näiteks sobivate päikesepaneelikatuste tuvastamist ja hinnapakkumiste koostamist sekunditega, samuti turuanalüüsi laovarudest konkurentideni.
Julgeolekus on kosmoseandmed kriitilised, aidates reageerida üleujutustele, põlengutele ja kriisidele. Sõda Ukrainas ning looduskatastroofid Lõuna- ja Kesk-Euroopas on näidanud nende tähtsust.
Eesti ei alusta nullist. Olemas on ökosüsteem, majanduslik mõju ja välisinvestorite huvi. Küsimus on, kas suudame teha paar sammu ette. Kosmoseandmete kiirtee ei ole pelgalt tehnoloogia, vaid strateegiline otsus, mis määrab Eesti majanduse, julgeoleku ja innovatsiooni tuleviku.
Artikkel ilmus esmakordselt väljaandes Äripäev.
