Teadus- ja arendustegevusse investeerivad ettevõtted loovad lahendusi, millest on ühiskonnal laiem kasu. Heaks näiteks on Äripäeva poolt hiljuti Aasta töösturiks 2025 nimetatud Tartus tegutsev biotehnoloogia ja farmaatsia ettevõte Icosagen, mis on kasvanud välja Tartu Ülikoolis tehtud teadustööst. Akadeemik Mart Ustavi juhitud ettevõttes töötab 255 inimest, kellest 60 on doktorikraadiga. Ettevõte on ennekõike suunatud ekspordile, pakkudes nii tooteid kui teenuseid üle maailma, kuid samas koostöös PERH-i ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga arendatakse uudset rakuravi meetodit, selleks et tulevikus pakkuda Eestis seni kättesaamatut rakuravi verevähi raviks.
Kogu Eesti TA-tegevuse kulutused olid eelmisel aastal ligi 800 miljonit eurot, kasvades aastaga ligikaudu 90 miljoni võrra. Selline summa on võrreldav uue Tallinna haigla rajamise maksumusega. Investeeringute veduriks on ettevõtlussektor, moodustades kokku 60% kõigist investeeringutest. Ettevõtlussektori investeeringute maht suurenes 2023. aasta 406 miljonilt eurolt 472 miljonini eelmisel aastal. Ülejäänud kasv tuli avaliku sektori investeeringute suurenemisest. Kogukuludest 65% moodustasid tööjõukulud, 13% investeeringud ning ülejäänud muud kulud. TA-investeeringutest moodustasid katse- ja arendustööd 56% (ca 440 mln), rakendusuuringud 25% (ca 200 mln) ning alusuuringud 19% (ca 150 mln). Ettevõtlussektori investeeringutest andsid samuti suurima osa katse- ja arendustööd (382 mln ehk 80%), sellele järgnesid rakendusuuringud (72 mln ehk 15%) ja alusuuringud (18 mln ehk 5%).
Alates 2018. aastast on teadus- ja arendustöötajate arv pidevalt kasvanud, kusjuures suurimat kasvu on näidanud erasektor, pakkudes 2024. aasta andmetel tööd 43% kõigist TA-töötajatest. Kõige arvukamalt töötab TA-töötajaid ettevõtlussektori info ja side tegevusalal, kus kuue aastaga on nende arv enam kui kahekordistunud. TA kulutused selles valdkonnas on kasvanud veelgi kiiremini. Töötlevas tööstuses on teadus- ja arendustegevuse tähtsus samuti aja jooksul suurenenud: nii töötajate arvu kui ka kulutuste poolest paistavad enim silma elektroonika-, mootorsõidukite- ja elektriseadmete tootjad.
Eesti on jätkuvalt TA investeeringute liider Baltikumis, panustades teadus- ja arendustegevusse ligi kaks korda rohkem kui Läti või Leedu. Samas on vahe Soome ja Rootsiga vähenemas, kuid need riigid investeerivad siiski endiselt protsendi võrra SKP-st rohkem kui Eesti.