MKM-i peaanalüütiku Mario Lambingu sõnul oli Eesti päritolu kaupade müügi languse taga eelkõige teravilja (nisu) väljaveo vähenemine. Teravilja saak oli 2025. aastal mõnevõrra väiksem kui eelmisel aastal, samas nisu saak suurenes, kuid eksport on sellele vaatamata olnud väiksem. Kuna eksportijad eelistavad vilja välja viia korraga suurtes kogustes, siis võib mõne laeva sattumine ühte või teise kuusse ka edaspidi mõjutada ekspordimahtusid.
Aastaga vähenes paari protsendi võrra masinate ja seadmete eksport, mida mõjutas kõige rohkem telekommunikatsiooniseadmete müük USA-sse, kuhu aasta varem eksporditi tavapärasest rohkem. Tööstustoodete müügi languse taga oli eelkõige mööbli ekspordi vähenemine.
Positiivselt toetas Eesti päritolu kaupade eksporti põlevkiviõli müük, seda ka vaatamata madalamale hinnale. Suurenes ka sõidukite eksport, kuid tooted, mahud ja sihtturud olid tavapärasest oluliselt suuremad ja erinevad, mis viitab ühekordsele suuremale tellimusele (Poolasse müüdud spetsiifilisemad mootorsõidukid kaubaveoks). Peamistest kaubagruppidest suurenes ka puidu ja puittoodete eksport, kus suurema panuse andsid puidugraanulid, saematerjal, liistud jmt.
Reeksporti kasvatasid novembrid mineraalsed tooted (maagaas, õlid, elektrienergia), kuld ja mündid, masinad ja seadmed (telefonid, arvutid), linaseemned ja mitmed teised tooted. Kuna tegemist on kaupade vahendamisega, siis samu tooteid võib leida ka suurima kasvuga importtoodete nimekirjast.
Soome ja Rootsi moodustavad ligi veerandi Eesti kaupade ekspordist, mistõttu nende riikide käekäik on kasvu seisukohalt väga oluline. Aasta lõpus paranesid mõlema riigi majandususaldusindeksid, mis viitab, et ka meie eksportijatele võib avaneda paremaid võimalusi. Mõningane abi on ka tugevnevast Rootsi kroonist, mis on euro vastu liikunud viimaste aastate kõrgeimatele tasemetele ning seeläbi parandanud meie ettevõtete konkurentsivõimet sealsel turul.
