Aastateks 2028–2034 kavandatud uus fond koondab endasse 14 senist eraldiseisvat toetusprogrammi (näiteks Euroopa Horisont ja Digitaalne Euroopa). See muudab raha taotlemise lihtsamaks, vähendab bürokraatiat ja parandab ettevõtete ligipääsu kapitalile. Fondi eelarve suunatakse nelja peamisesse valdkonda: puhas energia ja tööstuse süsinikuheite vähendamine, biotehnoloogia ja tervishoid, digitaalvaldkonna arendamine ning julgeolek, kaitsetööstus ja kriisikindlus.
Väikeettevõtted ei tohi suurte varju jääda
Eesti majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo sõnul otsitakse tänasel kohtumisel lahendusi, kuidas tagada fondile lihtne ligipääs ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) ning idufirmadele. Minister tegi ettepaneku luua igasse liikmesriiki kontaktpunkt, mis aitaks väikeettevõtjaid taotlustega.
„Konkurentsivõime fondi rahastus ei tohiks jääda ühelegi ettevõtjale teadmatuse või oskuste puudumise taha,“ rõhutas Keldo. „Vastasel juhul vaatame lihtsalt pealt, kuidas rahalaevad lähevad suurriikidesse ja suurtesse kontsernidesse.“
Lisaks rõhutas minister, et fondi ülesehitus peab olema lihtne, kiire ja läbipaistev. Toetused peaksid katma ettevõtte kogu arenguteekonna: alates ideest ja teadustööst kuni ettevõtte laiendamise ja turule sisenemiseni.
Erilist tähelepanu vajavad idapiiri riigid
Keldo juhtis tähelepanu ka sellele, et fond peaks arvestama Euroopa Liidu idapiiri riikide omapäradega. „Euroopa algab siit. Siseturu eesmärkide saavutamiseks tuleks toetuste jagamisel luua võimalus eelistada just idapiiririikide projekte,“ sõnas ta. Eesti prioriteedid uue fondi vahendite kasutamisel on arendada digi- ja sidetaristut, tehisintellekti, kvanttehnoloogiat ja küberturvalisust ning rahastada kaitseprojekte ja elutähtsa taristu kaitset.
Lisaks uuele fondile arutasid ministrid Brüsselis ka Euroopa ühtse turu olukorda, tarbijakaitse tulevikuplaane (aastateks 2025–2030) ning tööstuse valmisolekut ootamatuteks kriisideks.
